Kuldar Leis ütles, et järgmiseks aastaks oli kogu teedehoiuks plaanitud 288 miljonit eurot. Uue plaani järgi on selleks raha umbes 14 miljonit eurot vähem, mistõttu lükkub osade objektide valmimine edasi. Ta lisas, et transpordiamet hakkab teehoiukava kokku panema siis, kui riigikogu on eelarve kinnitanud, ja siis selgub ka täpsemalt, mis teed lükkuvad edasi või tõmbuvad ettepoole. 

Eesti taristuehituse liidu esimees Priit Kuldsaar nentis, et temale teadaolevalt jääb teede igapäevase hoolduse maht üldjoontes samaks ning kärbe tuleb suuresti säilitusmeetme arvelt.

"Riigi enda 2025. aasta analüüsi järgi oleks aastatel 2026–2029 riigiteede hoiuks vaja keskmiselt umbes 372 miljonit eurot aastas, samas kui hetkel kehtivas teehoiukavas (2026–2029) on selleks keskmiselt umbes 257 miljonit eurot," sõnas Kuldsaar.

Ta selgitas, et suurim puudujääk on olemasolevate teede säilitamisel. Vajadus on ligikaudu 220 miljonit eurot aastas, kuid kavandatud on umbes 137 miljonit eurot, millest omakorda ligikaudu 42 miljonit kulub aastaringsele hooldusele.

"Hetkel kehtivas teehoiukavas oli aastateks 2026–2029 riigiteede hoiuks kavandatud kokku 1,028 miljardit eurot. Täna avaldatud riigi eelarvestrateegias on aastateks 2027–2030 toodud koondsummana 934 miljonit eurot," selgitas Kuldsaar.

Ta lisas, et kuigi perioodid ei ole üks ühele võrreldavad ja detailne jaotus aastate ning tegevuste lõikes ei ole veel teada, näitab see siiski jätkuvalt riigiteede hoiuks kasutada olevate vahendite vähenemise trendi.

Remondiraha vähendamine võib pikas vaates kallimaks maksma minna

Tema sõnul on just säilitusmeede koht, kus raha vähendamine võib pikemas vaates minna riigile kallimaks.

"Eesti kliimas lagunevad teed külmumis- ja sulamistsüklite tõttu kiiresti ning kui õigel ajal katet ei uuendata, jõuab tee seisukorda, kus enam lihtsamast remondist ei piisa ja vaja on juba oluliselt kallimat rekonstrueerimist," sõnas ta.

Seetõttu vajab teehoid eelkõige püsivat ja pikaajalist rahastamist.

Samas ei ole aastate 2028–2030 tervikpilt veel lõplikult selge, sest pole teada, millises mahus toetab Euroopa Liit järgmisel eelarveperioodil Eesti transporditaristu arendamist.

Sektorile tähendab investeeringute vähenemine ka väiksemat ja ebastabiilsemat töömahtu. "Ettevõtetel on keeruline investeerida inimestesse, tehnikasse ja uutesse tehnoloogiatesse, kui lähiaastate tellimuste maht ei ole piisavalt ette teada," selgitas ta.

Kuldsaar rääkis, et uute objektide puhul peaks kindlasti jätkuma põhimaanteede järjepidev arendamine.

"Tallinna–Pärnu suunal on praegu ehituses väga suur maht ning järgmise sammuna tuleks hoida järjepidevust nii Tallinna–Pärnu kui ka Tallinna–Tartu kaks pluss kaks teede väljaehitamisel," ütles ta.

Kuldsaar lisas, et uute suurte ehitusobjektide kõrval ei tohiks jääda tagaplaanile olemasoleva teedevõrgu säilitamine. Tema hinnangul on kõige olulisem leida tasakaal uute teede ehitamise ja olemasolevate teede õigeaegse remondi vahel.

"Mida kauem säilitusmeetmeid edasi lükata, seda kallimaks muutub sama tee korrastamine tulevikus," nentis Kuldsaar.

Taristuministri sõnul hakatakse kärbet alles sisustama ja tuleb vaadata, kus saab vähem rekonstrueerida ja kus vähem hooldust teha.

"Tegemata ei jää midagi, lihtsalt ajaline nihe on," sõnas Leis.

Pigem puudutab kärbe ministri sõnul ehitust, aga mitte suuri objekte, kus töö juba käib. Leis ütles, et tee-ehitusse ja hooldusesse läheb aastate keskmisena rohkem kui kunagi varem ja väiksemad kõikumised ei ole traagika. Ta lisas, et eelarveprotsessis pidid kõik kokku tõmbama ja kõigil oli valus.