Statistikaameti teatel tõusis novembris Eesti tarbijahinnaindeks võrreldes eelmise aasta novembriga 21,3 protsenti. Oktoobriga võrreldes tõusid hinnad 0,9 protsenti.

Kaubad kallinesid aastaga 20,1 protsenti ja teenused 23,5 protsenti.

"Kui võtame arvesse, et möödunud aastal oli novembris baasiks üheksa protsenti, siis oleme ikka selle kahe aasta 30 protsendi juures nagu möödunud neli kuud. Nii et üsna ühel platool. Eks ta on ikka selles, et energia on kallis ja me pole suutnud energia hinda nii palju alla suruda kui mõned teised maad," ütles LHV panga majandusekspert Heido Vitsur.

Novembris torkas silma, et hinnatõusus võtsid juhtrolli energiakandjatel üle toiduained.

"Novembrikuus paistis silma see, et kui energia panustas küll oluliselt tarbijahindade tõusu, sai olulisust juurde toidukaupade kallinemine. Kui vaatame koguhinnatõusu erinevates osades, siis toidukaupade kallinemine andis seekord isegi suurema osa kui energia. Sellist seisu me pole enne näinud," ütles Eesti Panga ökonomist Rasmus Kattai.

Maxima Eesti müügiosakonna juhi Marge Kikase sõnul on näha muutusi tarbijate käitumises. "Ostetakse koguseliselt vähem ning on valmis vahetama bränditooted odavama ja soodsama omamärgi toote vastu," ütles ta.

"Erinevaid konserveeritud tooteid, mida saab talletada, nende vastu on huvi suurenenud. Jahu-tangained, see segment on tõusus," kirjeldas Kikas.

Kattai sõnul võib toidukaupade kiiret kallinemist näha veel mitme kuu jooksul. "Kuigi maailmaturul on toidukaupade hinnad hakanud juba odavnema ja langenud tagasi aastatagusele tasemele, siis Euroopas on toiduainete hinnad alles läbimas oma tippe," ütles Kattai.

Kattai prognoosib, et järgmise aasta kokkuvõttes jääb hinnakasv 10 protsendi piirimaile. Alla selle jõuab inflatsioon aga alles aasta keskpaigas või teises pooles.