Peruu endine president Pedro Castillo teatas otsusest tagandada Peruu parlament paar tundi enne järjekordset hääletust tema tagandamiseks, vahendas BBC.

Peruu parlament eiras Castillo teadaannet ja tagandas ta ametist.

Castillo tagandamise poolt hääletas 101 rahvasaadikut ning vastu oli ainult kuus. 10 Kongressi liiget ei hääletanud.

Seejärel võeti ametist tagandatud president vahi alla nind teda süüdistati mässu korraldamises.

60-aastane Boluarte lubas olla Peruu president 2026. aastani, mil oleks pidanud lõppema Castillo ametiaeg presidendina. Naine oli enne poliitikasse suundumist advokaat.

Boluarte kutsus üles kodurahule riigis peale poliitiliselt kriisi.

Vastasseis endise presidendi ja Kongressi vahel on pikemalt kestnud

Peruu Kongress soovis kolmapäeval järjekordselt riigi presidendi Pedro Castillo ametist tagandada. Kongress oli seni edutult kaks korda Castillot püüdnud ametist tagandada.

Castillo teatas Peruu televisioonis paar tundi enne olulist hääletust, et peatab Kongressi töö ning nüüdsest töötab Peruu valitsus ainult määruste kaudu.

Peruu presidendi valitsusest astusid peale Castillo teadaannet tagasi Peruu rahandus- ja välisminister ning mitmed teised ministrid.

Castillo ja tema lähikondsed on uurimise all, süüdistatuna korruptsioonis ja mõjuvõimuga kauplemises. Castillo on vasakpoolne, samas tema vastu olevad Kongressi liikmed on suuresti paremerakondadest.

Castillo on endine õpetaja ning ta on Peruu poliitikasse tulnud alles hiljuti, toob The Financial Times esile.

Peruu presidendina oli siiani suutnud üle elada kaks katset tema tagandamiseks, kuna ligikaudu kolmandik Kongressist oli veel kolmapäevani veel tema poolel.

Peruus on presidendi tagandamiseks vaja 87 kongresmani häält 130-st.

Castillo valiti presidendiks 2021. aasta juunis. Enne seda oli riigil 2020. aasta poliitilise kriisi ajal kolm järjestikust presidenti viie päeva jooksul.

Peruu põhiseaduskohus: Castillo püüdis ebaseaduslikult võimu haarata

European University Institute teaduri Denisse Rodriguez-Olivari sõnul tegi Castillo sisuliselt riigipöörde enda olemasoleva võimu kindlustamiseks (hispaania keeles autogolpe, mis on riigipöörde ehk coup d'état erivariant, kus suurema võimu haarab isik, kes juba on riigis juhtival kohal).

Peruu põhiseaduskohus süüdistas samuti Castillot riigipöördekaitses.

Riigi relvajõud ja politsei teatasid ühisavalduses, et toetavad Peruu põhiseaduslikku korda.

Castillo on tõrjunud tema pihta suunatud süüdistusi ning tema hinnangul oli järjekordne katse teda tagandada valijate tahte eiramine. Castillo võitis eelmine aasta napilt presidendivalimised Keiko Fujimori vastu.

Keiko Fujimori isa Alberto Fujimori tegi samuti Peruus 1992. aastal riigipöörde, olles presidendina samuti poliitilises kriisis.

Ipsos for El Comercio küsitlusuuring tuvastas eelmisel kuul, et nii Castillo kui ka Peruu Kongressi maine on peruulaste seas madal – vastavalt ainult 26 ja 18 protsenti.