Eesti Gaasiliit teatas reedel, et Eestil peaks olema oma gaasielektrijaam, mis võimaldaks toota elektrit ka tuulevaiksetel ja päikseta päevadel ja katta tarbimise tipud. Gaasijaamad on olemas näiteks Soomes, Lätis ja Leedus.

Heiti Hääl ütles ERR-ile, et Alexela on gaasielektrijaama rajamisele palju mõelnud ja tema hinnangul ei saa Eesti ilma selleta kuidagi hakkama.

"Ma tunnistan ausalt: meie Alexelas ei kujuta ette, kuidas meie energiasüsteemi oleks võimalik üldse muidu tasakaalu saada," lausus ta.

Gaasielektrijaama ehitamiseks kulub Hääle sõnul kaks aastat, eeldusel, et planeerimisfaas on läbitud ehk olemas on keskkonnamõjude hindamine ja detailplaneering. Nende protsesside pikkus on Eestis paraku suhteliselt määratlematu. Kui suurt investeeringut jaama rajamine nõuab, sõltub Hääle sõnul sellest, kui suur gaasijaam teha.

"Laias laastus miljon eurot megavatt," sõnas Alexela suuromanik.

Jaama peaks ideaalis ehitama kohta, kus saab ära kasutada ka jääksoojuse, mis gaasijaamas elektrit tootes paratamatult tekib. Samas märkis Hääl, et gaasijaam ei saa olla kellegi kütmise baasvõimsus, sest kui tuult ja päikest on piisavalt, siis gaasijaam ei tööta. Tegu on eelkõige tipukoormuse ajal töötava jaamaga.

Gaasijaama peamise eelisena põlevkiviplokkide ees tõi Hääl välja, et see on märksa keskkonnasäästlikum ning vajadusel saab selle käivitada minutitega.

Hoolimata huvist ja vajaduse tõdemisest ei ole Alexela siiski ise gaasijaama rajamiseks mingeid samme astunud ega kavatse seda ka teha, enne kui pole selge, mida tahab riik. Hääl viitas senini lahendamata Paldiski LNG-terminali ehitamisega seotud arusaamatusele, kus põrkusid Eleringi ja Alexela arusaam sellest, kes pidanuks hankima ujuvterminali ühendamiseks vajaliku "käpa".

"Oleme sellel aastal LNG-teemal liikunud, sest arvasime, et saime aru, mida riik tahab. Hiljem tuli välja, et tühjagi me aru saime, mistõttu selleks (gaasijaama ehitamiseks - toim) peab riigil ikka selge dokument tekkima, mis ütleb, et seda on vaja," põhjendas ta. "Riigil peaks olema generaalne plaan, mingi prioriteetide list, mida meie energiasüsteemi jaoks on tulevikus vaja. Siis saab astuda samme. Täna ju plaan puudub."

Kuniks sellist plaani pole, ei näe Alexela Hääle sõnul mõtet vastuvoolu ujuda.

Sutter: Eestisse tuleks rajada midagi uut, mida siin piirkonnas veel pole

Eesti Energia juht Hando Sutter ütles, et gaasielekter võib olla ka väga kallis. Samuti on meie elektrituru piirkonnas palju vanu gaasijaamu, mille ehitamisel Eestisse pole tema hinnangul mingit mõtet.

"Kui me üldse tahame mõelda midagi uut, mis oleks gaasiga seotud, Eestis teha, siis see peab olema midagi uut. Kas ta on seotud kuidagi veeldatud gaasi taasgaasistamisega selles protsessis, et ta on efektiivsem, konkurentsivõimelisem, läheb enne turule kui Läti ja Leedu vastavad jaamad. Või näiteks midagi sellist, mis tulevikus on võimeline kas või osaliselt või isegi täielikult üle minema vesinikukütusele," rääkis Sutter.

Liit: on viimane aeg hakata rajama juhitavaid tootmisvõimsusi

Sel nädalal avalikustas Elering Eesti elektrivarustuskindluse aruande ja ettevõtte juht Taavi Veskimägi teatas muu hulgas, et Eesti vajab mitme põlevkiviploki mahus kindlaid võimsusi. Selleks tegi Elering ettepaneku rajada strateegiline reserv, et hoida piisavaid tootmisvõimsusi Eestis ka juhul, kui see ei ole energiaturupõhiselt majanduslikult tasuv. 

Majandusministeeriumi asekantsler Timo Tatar ütles pärast Eleringi aruande tutvustust, et see võiks panna kaaluma, kas Eestis on tekkimas sobilikud tingimused gaasil töötava kiirelt käivituva elektrijaama rajamiseks.

Gaasiliit põhjendas gaasielektrijaama rajamise vajadust sellega, et pärast kümmekond aastat kestnud ühenduste ehitamist oleks viimane aeg hakata ka juhitavaid tootmisvõimsusi rajama.

"Süsteemihaldur prognoosib põlevkivijaamade väljumist vabaturult ca viie aasta pärast, tuumajaam saab kõige varem valmis 12 aasta pärast. Vahepealse aja aitaks meil üle elada oma gaasijaam, hiljem energiavajaduse suurenedes toetaks see juba nii rohe- kui tuumaenergiat," lausus liidu tegevjuht Heiko Heitur.

Ta lisas, et Eestil on juhitavaid võimsusi juurde vaja nii lühikeses kui pikas vaates. Gaasi hind läheb alla ja uued tarneteed läänest saavad paika ning gaasijaam on nii keskkonna- kui kogukonnasõbralik, rääkis Heitur. Ta lisas, et gaas tagab meie energiaportfelli mitmekesisuse ning annab positiivse tõuke vesiniktehnoloogiate arenduseks.

Lisavõimalused tekivad ka kohaliku, biojäätmetest toodetava rohegaasi kasutamiseks ning juhul, kui eri tehnoloogiad kasutades õnnestub ka CO2 kokku koguda ja veeldada, saame Heituri sõnul juba süsinikneutraalse tootmise.

Gaasiliidu andmetel kasutab Eestis maagaasi umbes 100 000 leibkonda ehk 250 000 inimest. Maagasi kasutab pool Eesti tööstusest, kõige suurem on maagaasi sõltuvus toiduainetööstuses ja rasketööstuses ning kõige madalam puidutööstuses.