Arheoloog Arnold Unt koos kaitseliidu ning ajaloolase ja poliitiku Eerik-Niiles Krossiga on aastaid otsinud ja uurinud, kust võiks metsavendade matmispaikasid leida.

"Eesti metsad on siiamaani täis neid ristideta haudu ja tšekistidel oli muidugi ka selline kord, et langenud metsavennad maeti salaja, neid matmise kohti perekondadele teada ei antud," rääkis Kross.

Nüüd õnnestus kolme Harjumaa metsavenna säilmed välja kaevata ja Kose kalmistule ümber matta. Hauda sängitati nooremleitnant Ludvig Kivilo, Johannes Prisk ja Lembit Kaun.

Unt ütles, et enamus hauad jäävad aga leidmata. "Väga üksikutel juhtudel, kui me oleme selliseid kohti leidnud. Üldiselt on siin-seal veel kohti, kust otsida ja võib-olla ka leiame, aga see aeg hakkab ümber saama."

Tihti on metsavendade hauakohad uurijatele kaudselt teada, kuid päris kontideni ei jõuta. Nii ka äsja ümbermaetud Kivilo lahingukaaslaste puhul.

"Kaks meest, kes sealt lahingust välja murdsid ja see kestis mõnda aega, maeti kuhugi punkri lähedale. On mingisuguseid vihjeid, ja tee või tina, ei leia," kirjeldas Kross.

Kõigi 54 Kose kihelkonna hukkunud metsavenna auks püstitati Kose kalmistule ka mälestusmärk. Krossi sõnul võiks metsavendade mälestuse säilimiseks riik rohkem ära teha.

"Kui me siin nüüd matame sadade kaupa ümber punaväelasi, kes on õnnetul kombel maetud ebasobivasse kohta, siis võiks omade meestega ka natuke tegeleda," ütles Kross.

Lisaks tõi Kross välja, et sõdade vahel püstitati igasse Eesti kihelkonda Vabadussõja mälestusmärgid ning samamoodi peaks suhtuma ka metsavendadesse. Mõne mälestusmärgi ikka leiab, nii ka Tartus Raadi kalmistul, kus puhkab viimane langenud metsavend.

"August Sabbe, kes oli viimane mees, kes relv käes hukkus 1978. aastal. Toodi siia Tartusse ja maeti suhteliselt salaja maha, aga tema hauakoht peaks vist olema suhteliselt täpne," rääkis Unt.

Täpset metsavendade arvu pole teada. Neid, kes langesid lahingus või vangilaagris, on tänaseks teada üle 2000.