Finantsinspektsioon esitab iga aasta alguses Eestis tegutsevatele pankadele eraldi nõuded, kui palju peab riskide maandamiseks olema finantspuhver. Praeguses olukorras, kus keskpangad on pidevalt intresse kõrgemale nihutamas ja see trend tõenäoliselt jätkub ning pankade laenuportfellides on esimesi märke rohkematest halbadest laenudest, tuleb kapitalinõudeid suurendada, ütles Kessler.

"Kriisi ei ole justkui näha statistiliselt. Aga on esimesi märke pankade laenuportfellis, et krediidikvaliteet natuke alla läheb, seda on näha nii kinnisvarasegmendis kui ka tarbijakrediidis. Märke on näha ja see on põhjus, miks me nõuame pankadelt puhvreid ja natuke oleme neid nõudmisi ka suurendanud, et nad paksemaid puhvreid hoiaks võimalikult keerulisemate aegade tarbeks, mis meil ees seisavad," lausus Kessler.

Kessleri sõnul on Eestis tegutsevatel pankadel ka praegu puhvrid suured, kuid keeruline olukord majanduses asetab riskide maandamiseks veelgi suuremaid nõudmisi.

"Vaadates majanduskeskkonda – intressid tõusevad ja eks analüütikute hinnangud on erinevad, kas läheb halvemaks või ei lähe. Aga eks ta ikka nõks halvemaks läheb," ütles Kessler.

Kessleri sõnul esitab finantsinspektsioon igale pangale eraldi nõuded. "Hindame ja pangad ise hindavad oma ärimudelit, organisatsioone, riskikontrolle. Selle tulemusel valmivad meie käsulauad, et pank peab nii palju raha tagataskus hoidma. Väikepankadel on see kolmest-neljast protsendist kuni siis üheksa protsendini välja," lausus ta.

Kessleri sõnul võib alati väidelda selle üle, kas Eestis on panganduses piisavalt konkurentsi ning seeläbi klientidel valikut, kuid vähesem pankade arv tähendab ka paremat järelevalvet ning väiksemaid riske kogu ühiskonna jaoks.

"Alati võib väidelda, kas konkurentsi on palju-vähe. Olukord on selline, nagu on Eestis, aga ma näeksin selles olukorras ka plusse – pangad pankrotti Eestis sel sajandil pole läinud, maksujõuetuks pole muutunud. See on pakkunud ühiskonnale stabiilsust," ütles ta.