Õliühing: kvoodi rakendumine tähendab bensiinihinnale kuni 12-sendist tõusu
Eesti Õliühingu juhi Mart Raamatu sõnul tähendaks uue maanteetranspordile ja elamute kütmisele kehtestatava heitkogustega kauplemise süsteemi (ETS2) rakendumine Eestis mootoribensiini liitri hinnatõusu kuni 12 senti ja diislikütuse puhul 14,5 senti.
Euroopa Liidus ööl vastu pühapäeva saavutatud uus kliimakokkulepe näeb ette uut süsinikukvootidega kauplemise süsteemi transpordikütustele. Kui süsiniku hind tõuseb üle 45 euro tonnist, tuuakse turule täiendavaid ühikuid, et hinnatõusu leevendada.
Raamatu sõnul tekib ühe liitri mootoribensiini põletamisel ligikaudu 2,2 kilogrammi CO2 heidet. "Kui võtame 45-eurose maksimaalse kvoodihinna, siis see tõstaks koos käibemaksuga kütuse hinda 12 senti. Diislikütuse puhul natuke rohkem, sest see on energiamahukam, diislikütuse liitrihinna tõus oleks kuskil 14,5 senti, kui rakenduks maksimaalne kvoodihind," rääkis ta.
Raamat nentis, et täpseid detaile, kuidas süsteemi rakendatakse, ei ole veel teada, kuid oma olemuselt see tavaline maks, mis lihtsalt erineb vastavalt kvoodi hinnale.
Õliühingule teeb aga muret sellele lisanduv plaanitav aktsiisitõus. "Kindlasti Eesti tarbija jaoks on murettekitav, et saame viie aasta pärast topelttõusu - teatavasti valitsus plaanib diislikütuse aktsiisi tagasi tõsta. Kui paneme need kaks asja kokku, siis viie aasta pärast on meil diislikütus pea 30 senti kallim," rääkis Raamat.
"Arvestades, et diislikütus mõjutab tugevalt inflatsiooni, sest see on absoluutselt iga tarbitud toote ja teenuse sisendiks, siis tänase kõrgete hindade puhul ei tekita see roosilist vaadet tulevikule," ütles Raamat.
Raamat märkis, et kuna Eesti tarbijatele on kütuse osakaal kogu tarbimisest olulisem sisend, mõjutab see Eesti tarbijaid rohkem kui mõnes teises riigis ning seejuures koos aktsiisitõusuga ka ettevõtlust ja konkurentsivõimet.
Mehhanism peaks rakenduma 2027. aastal, kui energiahinnad on sel ajal aga erakordselt kõrged, on seda võimalik aasta võrra edasi lükata.
Toimetaja: Barbara Oja