Euroopa Liidu läbirääkijad leppisid pühapäeval kokku, et loovad eraldi heitkogustega kauplemise süsteemi (ETS2) maanteetranspordile ja elamute kütmisele. Uus süsinikuhind hakkab kehtima bensiinile ja diislikütusele. Samuti laieneb see kütteallikatele nagu maagaas.

Uus skeem toob kaasa kõrgema autokütuse hinna. Majapidamiste kütteallikate hind, nagu kütteõli ja kivisüsi, tõuseb samuti.

Eesti Õliühingu juhi Mart Raamatu sõnul tähendaks uue maanteetranspordile ja elamute kütmisele kehtestatava heitkogustega kauplemise süsteemi (ETS2) rakendumine Eestis mootoribensiini liitri hinnatõusu kuni 12 senti ja diislikütuse puhul 14,5 senti. Muud mõjud pole veel sama selged.

EKRE: kokkulepe tuleb tagasi lükata

Euroopa Liidu asjade komisjoni liige Anti Poolamets (EKRE) ütles ERR-ile, et EKRE hinnangul tuleks rohepöördele pidurit tõmmata, sest see viib ettevõtted ja eramajapidamised keerulisse seisu.

Poolametsa sõnul ei ole värskes kokkuleppes Eesti huvid kaitstud. "Praegu oleme sisenemas kunstlikult tekitatud majanduskriisi ja seda kliimapoliitika tõttu, mida pimesi ellu viiakse," ütles ta.

Poolametsa sõnul on küsimuse all ka liikmesriikide suveräänsus.

"CO2 kauplemissüsteemid ja maksud on Euroopa Liidu tungimine liikmesriikide pädevusvaldkonda. Maksude kehtestamise õigus on jäetud liikmesriikidele, aga Euroopa Liitu föderaalse liidu suunas tõukajad suudavad CO2 maksudega ikkagi maksuõiguse kaaperdada. Eesti peaks sellele vastu seisma, viidates põhiseaduse aluspõhimõtetele ja liitumislepingute tingimustele," rääkis Poolamets.

Poolamets rõhutas, et praeguses olukorras peaks Eesti hoiduma ka uutest aktsiisitõusudest.

EKRE esimees Martin Helme ütles, et EKRE seda kokkulepet jõustama ei hakka.

"Kogu see kokkulepe, mis seal tehti, tuleb täielikult tagasi lükata. CO2 kaubandussüsteemist tuleb tegelikult lahkuda, mitte mõelda kogu aeg juurde, kust vinti peale keeratakse. Praegu keerati hästi mitu hästi kõva vinti peale," ütles Helme.

Kokk: see on hullumeelsus

Kriitiline oli ka isamaalane, rahanduskomisjoni esimees Aivar Kokk.

"Minu arvates hullumeelsus. Tänasel hetkel, kui energia hinnad on meil laes, tuleks vaadata, kuidas meie ettevõtted ja inimesed suudaksid hakkama saada ja kuidas oleks võimalik nii kütuste kui ka sooja kulusid alla tuua, mitte mõelda sellele, kuidas neid tõsta," ütles Kokk.

"Loomulikult tuleb minna samm-sammult roheenergia poole edasi, aga samas tuleb ka arvestada seda, milline võimekus on meie inimestel ja ettevõtetel neid kulusid kinni maksta," lisas Kokk.

"Kui meil alternatiivseid lahendusi täna ei ole, siis me ei saa jõuga minna, et lihtsalt tekitame mingi maksu, mille peavad kinni maksma lõpptarbijad," märkis Kokk.

Lauri: inimesi tuleb sundida oma käitumist muutma

Reformierakondlasest Euroopa Liidu asjade komisjoni liige Maris Lauri sõnul on nende maksude eesmärk sundida inimesi muutustele nii tarbimises kui ka tootmises.

"See, et me keskkonna säästmisele tähelepanu pöörame ja sinna juurde paneme maksusüsteemid, on täiesti loogiline lähenemine. Kahjuks on niimoodi, et lihtsalt hea sõnaga inimesed oma tarbimist ei muuda, on vaja motivaatoreid ja raha on üks kõige suuremaid motivaatoreid," ütles Lauri.

"Kas see jõuab ka toiduainehindadesse ja tarbijateni, sõltubki sellest, kuidas me oma tarbimist ja oma tootmist muudame. Võib juhtuda, et hinnad ei lähegi kallimaks, kui tehakse tootmises teatud muutused, kui uuritakse uusi tehnoloogiaid, uusi lahendusi," lisas ta.

Küsimusele, kuidas Lauri tulemust Eesti jaoks hindab, vastas ta, et selliste läbirääkimiste puhul ei saa keegi maksimumi, mida tahab. "See on erinevate asjade kompromiss – kuskilt me saame midagi juurde, kuskilt peab järgi andma," vastas Lauri.

Aas: regulatiivne hinnatõus on taunitav

Keskerakondlasest endine majandus- ja taristuminister Taavi Aas suhtus tulemusse skeptiliselt.

"Kindlasti on tänases energiakriisis igasugune regulatiivne hinnatõus taunitav. Pigem tuleb mõelda inimeste ja ettevõtete toetamisele, mitte hindade tõstmisele," ütles Aas.

Kaljulaid: puuduvad adekvaatsed leevendusmeetmed

Sotsiaaldemokraadist Euroopa Liidu asjade komisjoni liige Raimond Kaljulaid ütles, et on komisjoni liikmena korduvalt juhtinud tähelepanu, et Euroopa Liidu tasemel kokku lepitud kliimaeesmärkide täitmisega kaasnevatele negatiivsetele majanduslikele mõjudele ei ole ta siiani näinud mingeid adekvaatseid leevendusmeetmeid.

"On ju selge, et kui autokütuste hinnad kallinevad, siis mõjutab see eelkõige neid leibkondi, kelle sissetulekud ei ole suured ning eriti valusalt puudutab see maapiirkondade elanikke, kes tööle jõudmiseks, laste kooli viimiseks, poes käimiseks peavad paratamatult sõitma maha rohkem kilomeetreid, kui linnades elavad inimesed," ütles Kaljulaid.

Kaljulaid märkis, et kuigi rohepöörde eesmärgid on õiged, siis nende saavutamiseks tehtavad otsused suurendavad Eesti kontekstis majanduslikku aga ka regionaalset ebavõrdsust.

"Kui teist võimalust tõesti ei ole, siis peaksid olema vähemalt mingid leevendusmeetmed. Näiteks tuleks suurenevad maksulaekumised suunata just nimelt nende samade maapiirkondade elu edendamiseks, et elu maal saaks jätkuda. Aga selliseid usutavaid lahendusi ma siiamaani küll näinud ei ole," lausus Kaljulaid.

Kaljulaiu sõnul seab see kahtluse alla ühe rohepöörde aluspõhimõtetest, et rohepööre peab olema õiglane.

"Õiglane ta mulle ei paista ning mulle küll tundub, et Euroopa institutsioonides seda ei mõisteta. Tulemuseks on see, et ühiskonna vastasseis väga vajalikele sammudele kliima seisukohast suureneb ning ühes sellega ka nende populistlikke jõudude toetus, kes lubavad selle poliitika tühistada. Kui Euroopa poliitiline eliit seda dilemmat ei mõista, siis kahju küll, aga meie järgmised põlvkonnad pärivad meilt katkise planeedi ja kahjuks ka katkised ühiskonnad," kommenteeris Kaljulaid.