Taaspingestunud olukord on Kosovole mõjunud nii, et riik asus ametlikult taotlema Euroopa Liidu liikmesust. Taotlus annab Serbia presidendile Aleksandar Vucicile taas võimaluse välja öelda, et Serbia jaoks ei ole Kosovo riiki olemas.

"Tuletan teile meelde, et ka Maroko taotles kunagi EL liikmelisust, kuid kuna ta pole Euroopa osa, ei tulnud see isegi kõne alla, nagu ei peaks kõne alla tulema ka Kosovo taotlus, sest Kosovo pole rahvusvahelise õiguse kohaselt riik," ütles Vucic.

Eks Kosovo liitumistaotlus olegi praegu rohkem retoorilise iseloomuga. Teatatakse nii Kosovos, kui ka Euroopa Liidus, et niipea Kosovol mingit võimalust liidu liikmeks saada ei avane. Euroopa Liit aga hoiatab hoopiski, et kui Kosovo ja Serbia oma pingeid praegu ära klaarida ei suuda, on sõda ja vägivald piirkonnas jälle tagasi. Kosovo-eksperdid on küll veendunud, et ega Serbial olegi plaanis Kosovos päriselt sõdima hakata, NATO rahukaitsemissioon ehk K-FOR on selleks piisavalt hirmutav.

"Selge on, et kui seal midagi juhtub, siis kasvõi eile või üleeilegi ütles USA erisaadik Escobar, et Kosovol on olemas USA julgeolekugarantii, nii et see on selge, et ega Serbia ei hakka seal NATO jõudude vastu üksi kindlasti midagi tegema, et ta võib trummi põristada ja ähvardada ja kõik see retoorika ja nii edasi. Ka see, et nad taotlevad, et Serbia väed viia Põhja-Kosovosse, see on kõik selline retoorika ja oma valijaskonna, nii-öelda oma inimeste siis, serblaste toetuse hoidmine," rääkis Euroopa Parlamendi Sotsiaaldemokraatide välisnõunik Jörgen Siil.

Kosovo president Vjosa Osmani ütles, et Serbia ja tema juht Vucic teavad väga hästi, et Serbia armee kohalolek Kosovo territooriumil lõppes üks kord ja igaveseks 12. juunil 1999. aastal. "See lõppes 1999. aastal, kui NATO väed murdsid selgroo Serbia hegemoonlikul ideel Kosovost ilma albaanlasteta, kelle hävitamine oli nende genotsiidlik eesmärk." 

Selsamal põhjusel ei tasu ekspertide hinnangul ka üle tähtsustada Venemaa rolli praeguses Kosovo sündmusteahelas.

"Vucic saab väga hästi aru, et tal ei ole mingit huvi sõda seal alustada ja kosovlased seda niikuinii ei teeks. Nii et selles mõttes Venemaa kindlasti sudib seal taustal, aga ta selles mõttes suuremat mõju ei oma, et Vucic siin hakkaks nüüd midagi halvasti käituma rohkem. Kõik see ebastabiilsus, mis seal on, on ka kindlasti Venemaale kasulik, selleks et pole piisavalt palju aega tegeleda Ukrainaga, vaid tuleb tegeleda ka teiste pingekolletega," ütles Siil.

Pingete peamiseks põhjuseks peetaksegi eelseisvaid presidendivalimisi Serbias, mida Vucic uuesti võita tahaks. Siiski ei saa praeguste pingete puhul süüdistavalt üksnes Serbia pihta näidata. Olukord on iseseisva Kosovo lühikese ajaloo teravaim ning selles, et asjad nii kaugele läksid, on küllalt süüd ka Kosovo valitsusel.

"Kosovo serblased lahkusid siis institutsioonidest, mis on väga problemaatiline. Seda ei ole minu teada sellisel määral enne juhtunud, see on halb ja siin on kindlasti Kosovo roll, et nad lasid asjal nii kaugele minna. Et nad oleks tegelikud pidanud püüdma kaasata neid Kosovo serblasi paremini, et nad ei lahkuks institutsioonidest," rääkis Siil.

Samas rõhutas hiljuti Tallinnas käinud ja Eesti peaministri Kaja Kallasega kohtunud Kosovo peaminister Albin Kurti "Aktuaalse kaamera" küsimusele vastates, et rahutusi tekitab ning Kosovo valitsusele vastandub tühine osa kõigist Kosovo serblastest. Sedasama kalduvad arvama ka eksperdid.

"Probleem ongi nende serblastega, kes elavad seal Põhja-Kosovos, Põhja-Mitrovicas, mis on seal Serbia piiri ääres. Need, kes elavad seal Priština külje all ja samuti Kosovo lõunaosas, nemad on tegelikult kaasatud institutsioonidesse," ütles Siil.