ERR Kosovos ja Serbias: lääs ootab kiireid sõnumeid suhete normaliseerimiseks
Venemaa sõda Ukrainas on suurendanud lääne soovi jõuda Kosovo ja Serbia vahel pikaajalise leppe ja suhete normaliseerimiseni. Euroopa Liidu läbirääkija soovib, et alanud aasta tooks kõnelustel läbimurde. Põhiline vaidlus käib praegu Kosovo serblastele suurema autonoomia andva ühenduse võimaliku loomise üle.
Viimasel poolaastal on Serbia ja temast lahku löönud Kosovo suhteid iseloomustanud pidev plahvatusohtlik kriis, alates tülist auto registrinumbrite üle kuni Kosovo serblaste lahkumiseni riigiametitest.
Samas ootavad lääneriigid just nüüd, pärast Venemaa kallaletungi Ukrainale Balkanilt selgeid ja kiireid sõnumeid suhete normaliseerimise läbirääkimistel.
"Kõik on muutunud rohkem poliitiliseks. Samal ajal on hea, et Euroopa Liit justkui ärkas üles, mõistes, et Balkani riigid ei ole turvalises kohas, meil on seal lõpetamata teemad ja me peame võtma tõsisemalt Euroopa Liidu laienemist ja Euroopa tulevikku. Need riigid ei saa jäädagi rippuma kuhugi vahepealsesse seisundisse," rääkis Euroopa Liidu eriesindaja Belgradi-Priština dialoogis Miroslav Lajcak.
Serbia välisministeeriumi ees seisab plagu sõnumiga "Serbia ilma Kosovota on nagu inimene ilma südameta".
"Serbia ei tunnusta Kosovot, me ei tee seda. /.../ Jah, me otsime lahendust, mis normaliseeriks suhted kodanike hüvanguks ja kogu meie piirkonna hüvanguks," sõnas Serbia abivälisminister Miloš Todorovic.
"Aktuaalne kaamera" küsis temalt, kuidas aitab lahenduse otsimisele kaasa sõjaväega ähvardamine.
"Ühel hetkel on meie riigi kohus oma kodanikke kaitsta. Tuleb näidata, et sa oled valmis seal olema, aga me ei tee seda jõuga, me teeme seda läbi dialoogi ja Brüsseli vahendajate ja me teeme kõik, mis võimalik, et lahendada see rahumeelselt," vastas Todorovic.
Belgradi üks põhinõudmine on, et Kosovo serblastest elanikkonna enamusega piirkonnad saaksid oma elu korraldamisel suurema autonoomia vastava assotsiatsiooni kaudu. See on aga Prištinale nagu härjale punane rätik, seda nähakse riik riigis struktuuri sisseseadmisena.
"Oma partnerite ja liitlastega rääkides kuuleme, et see peaks olema moodustis, mis annab serblaste kogukonnale õigusi, aga ma ei näe mingeid õigusi, mida konstitutsioon neile ei taga. Kui me räägime täitvvõimust, siis on parim näide Bosnia ja Hertsegoviina, kus nad seadsid sisse mehhanismi, tagades ühele rahvale sellise täitevvõimu, et riik ei toimi enam. Midagi sellist me Kosovos teha ei kavatse," rääkis Kosovo välisminister Donika Gervalla-Schwarz.
Teravnenud pinged kiiret edu kõnelustel ennustada ei luba, samas soovivad riigid Euroopa Liidu teel edasi liikuda.
Toimetaja: Merili Nael
Allikas: "Aktuaalne kaamera"