Pašinjan: Vene rahuvalvajad pole Mägi-Karabahhis oma kohustusi täitnud

{{1671703020000 | amCalendar}}
Vene rahuvalvaja Latšini linnas 2020. aastal
Vene rahuvalvaja Latšini linnas 2020. aastal Autor/allikas: SCANPIX/Karen MINASYAN / AFP

Armeenia peaminister Nikol Pašinjan kritiseeris hiljuti Vene rahuvalvajaid, kes pidid tagama turvalisuse Latšini koridori ümbruses ja hoidma selle avatuna. Aserbaidžaani valitsusega seotud protestijad blokeerisid Latšini koridori eelmisel nädalal.

Armeenia peaminister Nikol Pašinjan teatas, et Vene rahuvalvajad pole täitnud kolmepoolset 2020. aastal sõlmitud kokkulepet Armeenia, Aserbaidžaani ja Venemaa vahel, mille kohaselt Latšini koridoris tagavad julgeoleku ja hoiavad koridori avatuna Vene rahuvalvajad.

Vene presidendi administratsiooni esindaja Dmitri Peskov kinnitas, et Vene rahuvalvajad käituvad nõnda nagu alla kirjutatud dokumentides on kirjas, vahendas Ria Novosti. Peskov lubas, et Venemaa arutab seda teemat Armeeniaga edasi.

Pašinjan kinnitas, et Mägi-Karabahhi blokaad on tekkinud Aserbaidžaani ebaseadusliku tegevuse tagajärjel, kuid see ei muuda asjaolu, et Vene rahuvalvajad peaksid sellised asjad ära hoidma, vahendas Armeenia uudisteagentuur Armenpress.

Aserbaidžaani valitsusega seotud protestijad blokeerisid eelmisel nädalal Latšini koridori, mis on ainus maismaaühendus Mägi-Karabahhi ja Armeenia vahel. Mägi-Karabahhis elavad enamuses etnilised armeenlased, kuid piirkond kuulub rahvusvahelise õiguse kohaselt Aserbaidžaanile.

Aserbaidžaani uudisteagentuuri Azer Tac teatel on protestijate hulk Latšini koridoris hoolimata külmast ilmast kasvanud. 

Protestijate väitel lubatakse koridori läbida neil, kes alluvad turvakontrollile

Protestijad ja Aserbaidžaani valitsus väidavad, et tegelikult ei ole protestid Latšini koridoris Mägi-Karabahhi blokaad. Mõlemad on väitnud, et piirkonnas elavad armeenlased võivad läbida Latšini koridori Aserbaidžaani ette antud tingimustel, vahendas Eurasianet.

Blokaadist lubati 19. detsembril läbi üks kiirabi, mida eskortis Rahvusvaheline Punane Rist. Samuti sõidavad Latšini koridori lähistel ringi Vene rahuvalvajad oma sõjatehnikaga.

Protestijad nõuavad, et koridori läbivad inimesed nõustuksid inspektsioonidega, mille käigus kontrollitakse, et ega neil ei ole Latšini koridori läbides kaasas ebaseaduslikke asju ega relvi. Protestijate väitel pole armeenlased selle nõudmisega nõustunud. Neid toetab selles positsioonis Aserbaidžaani valitsus.

Mägi-Karabahhi valitsus pole kontrollmeetmetega nõus

Mägi-Karabahhi riigiminister (sisuliselt peaminister) Ruben Vardanjan teatas esmaspäeval, et ametlikule kontrollile allumine on oma olemuselt tollirežiimi loomine, mida Bakuu on pikalt tahtnud. Vardanjan hoiatas, et kui sellega nõustuda, siis seavad aserbaidžaanlased Latšini koridoris lõpuks üles oma kontrollpunktid.

Blokaadi tõttu on Mägi-Karabahhi puudus toidust, ravimitest ja kütusest. Kohalikud võimud on olulisi tarbekaupu hakanud normeerima.

Armeenia väed vallutasid Mägi-Karabahhi ja ümbritsevad alad 1990ndatel toimunud sõja käigus. Aserbaidžaan vallutas need alad 2020. aastal toimunud sõja käigus tagasi.

Armeenia soovib Aserbaidžaaniga sõlmida rahulepingu

Interfax tõi esile, et Pašinjani sõnul tuleb Mägi-Karabahhi konflikti lahendamiseks intensiivsemalt kaasata rahvusvaheline kogukond, sh ÜRO, OSCE ja OSCE Minski grupp.

Pašinjan kinnitas hiljuti, et Armeenia on esitanud Aserbaidžaanile rahulepingu kavandi ning riik on valmis vastava kokkuleppe ka alla kirjutama. Pašinjan lootis, et Aserbaidžaani reaktsioon ettepanekule on positiivne.

Toimetaja: Allan Aksiim

Allikas: Armenpress, Interfax, Eurasianet

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: