Leht leiab, et Vladimir Putin lootis Ukraina-vastase agressiooniga viia Venemaa tagasi imperialistliku suurriigi staatusesse. Selle asemel Moskva haare maailmas nõrgeneb, Venemaa kaotab liitlasi ning kogub juurde vaenlasi.

Viimaste aastate jooksul on langenud Venemaa-meelsed režiimid Süürias ja Venezuelas ning Kuuba võib olla järgmine. Kesk-Aasia riigid üritavad oma diplomaatilisi suhteid mitmekesistada, samal ajal suureneb Venemaa sõltuvus Hiinast. 

Lehe hinnangul näitab aga Pašinjani võit, et ka Lõuna-Kaukaasias on Venemaa mõjuvõim vähenemas. Kreml püüdis samas viimaseid Armeenia valimisi mõjutada, kasutades selleks nii majanduslikku kui ka poliitilist survet. 

Armeenia eemaldumine Venemaa mõjusfäärist sai hoo sisse pärast kaotust Aserbaidžaanile Mägi-Karabahhi konfliktis. Ukraina sõjaga hõivatud Venemaa ei sekkunud ning Pašinjan otsib nüüd muid lahendusi, mis aitaksid seda kaotust leevendada. Ka Armeenia valijad ei ole Moskvale reetmist andestanud. 

Armeenia oli aastaid Moskvast sõltuvuses ning Venemaa-meelse eliidi võimu all. Lehe hinnangul saab Armeenia nüüd minna vähem korrumpeerunud teed ning samal ajal tugevdada oma demokraatiat. 

Pašinjan kavatseb veel normaliseerida suhteid Aserbaidžaani ja Türgiga, mis võimaldaks riigil tugevdada oma kaubandusühendusi. 

FT siiski hoiatab, et Moskva võib armeenlaste elu endiselt keeruliseks teha. Venemaal on Armeenias sõjaväebaas, kontroll raudteede üle ning võimalus avaldada Jerevanile majanduslikku survet. Moskva võib kehtestada täieliku kaubandusembargo või tõsta gaasitarnete hinda.

Pašinjani parteil puudub ka piisavalt suur parlamendienamus, et muuta põhiseadust referendumi teel. Aserbaidžaan nõuab samas, et Armeenia loobuks põhiseaduses sisalduvatest viidetest Mägi-Karabahhile.