Oluline 29. detsembril kell 21.02:

- Venemaa tegi Ukraina pihta taas suure raketirünnaku;

- Zalužnõi: Venemaa tulistas esialgsetel andmetel Ukraina pihta 69 raketti, millest 54 tulistati alla;

- Engelsi õhuväebaasis Saratovi oblastis oli taas teateid plahvatustest;

- Ukraina sõjaväeluure juht: praegu on sõjategevus Ukrainas patiseisus;

- Lavrov: USA-l ja Venemaal pole Ukraina osas eraldi dialoogikanalit;

- Reznikov: Prantsusmaa lubas Ukrainale uusi õhutõrjesüsteeme;

- NYT: USA proovib takistada Iraani droonitootmist;

- Valgevene meedia väitel kukkus riigi territooriumil alla Ukraina õhutõrjesüsteemi rakett;

- Ekspert: Venemaa suure tõenäosusega jätkab raketirünnakute korraldamist:

 - Suurbritannia toetab Ukrainat järgmisel aastal 2,6 miljardi euroga;

- Ukraina minister: Ukraina tahab endale droonivastaseid droone;

- Mõttekoda: Vene väed valmistuvad Luhanskis otsustavateks lahinguteks;

- Ukraina hinnangul kaotas Venemaa ööpäevas 790 sõdurit ja 10 jalaväe lahingumasinat.

Venemaa tegi Ukraina pihta taas suure raketirünnaku

Viimastel andmetel tulistati Kiievis õhutõrje poolt alla 16 Vene raketti, teatas linnapea Vitali Klõtško. Vähemalt ühe raketi usud kukkusid elumaja peale. Harkivi linnapea kinnitas, et linna Slobodski piirkonnas oli mitmeid plahvatusi.

Ukraina kaitsejõudude põhjaringkond teatas, et Sumõ oblastis tulistati samuti üks rakett alla. Mõkolajivi oblasti kuberner Vitali Kim teatas, et mere kohal tulistati mitu Vene raketti alla. Livivi linnas oli BBC venekeelse teenistuse teatel kuulda kaht plahvatust.

Lvivi linnapea Andri Sadovi sõnul on 90 protsenti Lvivi linnast ilma elektrita. Kiievi linnapea Vitali Klõtško kinnitusel on 40 protsenti Kiievi linna elanikest ilma elektrita, kuid seda seoses ohutusmeetmetega, mida elektrikud õhuhäire ajal kasutavad.

Kiievis sai Vene rünnakus viga kolm inimest, sh üks 14-aastane laps, teatas Kiievi linnapea Vitali Klõtško.

How air defence is working in Kyiv region #RussiaIsATerrorristState #PutinIsaWarCriminal pic.twitter.com/1VmKJtniqj

— Iuliia Mendel (@IuliiaMendel) December 29, 2022

Kogu Ukraina territooriumil oli neljapäeva hommikul kehtestatud õhuhäire, mis kestis peaaegu viis tundi. Kiievi linnas algas õhuhäire kell 6.02 kohaliku aja järgi, vahendas The Kyiv Independent.

Ukraina kaitsejõudude lõunaringkond teatas, et Vene merevägi viis Mustale merele kaks raketilaeva ja kaks allveelaeva, mis suudavad tulistada välja vähemalt 20 raketti.

Pealtnägijate teatel tulistas õhutõrje Kiievi linnas ja Odessa oblastis Vene rakette alla.

Eyewitnesses reported that missiles were shot down in the skies of Kyiv City and Odesa Oblast.

The video shows a downed missile in Russia's Belgorod Oblast, although it's unclear if the Russian air defenses hit their own missile or those were Ukraine's
https://t.co/GseKcHcewZ pic.twitter.com/mxP6NzEmLx

— Euromaidan Press (@EuromaidanPress) December 29, 2022

Ukraina presidendi kantselei asejuhi Kõrõlo Tõmošenko sõnul langes üks Vene rakett Ivano-Frankivski oblastis elumajja nõnda, et rakett ei plahvatanud.

Kiievis peaks senini veel asuma Prantsusmaa kaitseminister Sebastien Lecornu.

Zalužnõi: Venemaa tulistas esialgsetel andmetel Ukraina pihta 69 raketti, millest 54 tulistati alla

Ukraina relvajõudude ülemjuhataja Valeri Zalužnõi teatas Telegramis, et kokku tulistati Ukraina pihta esialgsetel andmetel 69 raketti, millest 54 tulistati alla.

Ukraina presidendi administratsiooni nõunik Oleksi Arestovõtš väitis varem, et Venemaa tulistab Ukraina pihta mitmes laines üle 100 raketi. Hiljem väitis Ukraina presidendi nõunik Mõhhailo Podoljak, et Venemaa tulistas Ukraina pihta üle 120 raketi.

Ekspert: Venemaa suure tõenäosusega jätkab raketirünnakute korraldamist

Soome kaitseväe peastaabi endise luureülema kindralmajor Pekka Toveri sõnul võib Venemaa kogu talve jooksul jätkata raketirünnakute korraldamist, vahendas Yle. 

Toveri sõnul kulutab Venemaa rakette kiiremini, kui neid juurde toodab. Siiski on suutnud Venemaa jätkata rakettide tootmist, kuna võttis kasutusel ladudes olevad komponendid. Samuti hiilib Venemaa mööda sanktsioonidest ja hangib komponente juurde välismaalt. 

Toveri sõnul on Ukraina õhutõrje muutunud efektiivsemaks. Ukraina suudab nüüd alla lasta umbes 60-80 protsenti Vene rakettidest. 

Toveri sõnul on Venemaa armee ülimalt ebaprofessionaalne. Tema sõnul kasutab Venemaa nüüd esimese maailmasõja taktikat, kus sõdureid kasutatakse kahurilihana. 

Valgevene meedia väitel kukkus riigi territooriumil alla Ukraina õhutõrjesüsteemi rakett

Valgevene riiklik uudisteagentuur BelTA teatas, et Valgevene territooriumil kukkus alla Ukraina õhutõrjesüsteemi S-300 rakett, vahendas The Guardian. 

BelTA teatel toimus intsident neljapäeva hommikul. Samal ajal korraldas Venemaa taas Ukraina linnade pihta raketirünnaku.

Valgevene välisministeerium teatas, et kutsus välja Ukraina suursaadiku. 

"Nõudsime, et Ukraina pool viiks läbi põhjaliku uurimise, võtaks vastutavad isikud vastutusele ja rakendaks kõikehõlmavaid meetmeid, et vältida selliste juhtumite kordumist tulevikus," teatas Valgevene välisministeeriumi pressiesindaja. 

Suurbritannia toetab Ukrainat järgmisel aastal 2,6 miljardi euroga

Suurbritannia kaitseminister Ben Wallace teatas, et riik plaanib järgmisel aastal Ukrainat toetada umbes 2,6 miljardi euroga, vahendas Reuters. 

Engelsi õhuväebaasis Saratovi oblastis oli taas teateid plahvatustest

Vene Telegrami kanal Mash teatas, et Engelsi sõjalennuväljal oli taas kuulda plahvatusi. Samuti olevat Ukraina väed teinud raketirünnaku Brjanski oblastile.

Saratovi oblasti kuberneri Roman Busargini sõnul tulistati Engelsi lähistel õhutõrje poolt alla tundmatu objekt.

Vene riiklik uudisteagentuur TASS teatas, et kohalikud võimud uurivad teateid plahvatustest.

Ukraina sõjaväeluure juht: praegu on sõjategevus Ukrainas patiseisus

Ukraina kaitseministeeriumi luure peavalitsuse ülem Kõrõlo Budanov ütles intervjuus BBC-le, et lahingutegevus Ukrainas on jõudnud patiseisu, kuna ei Vene ega Ukraina üksused ei suuda teha uusi pealetunge.

Budanov ootab lääneriikidelt uut relvastust, et võimaldada järgmisi Ukraina vägede vastupealetunge. Sõjaväeluure juht ütles, et tema hinnangul pole Valgevenes paiknevad Vene ja Valgevene üksused Ukrainale reaalne oht ning sealsed tegevused on mõeldud selleks, et Ukraina enda üksused põhjapiiril hoiaks, eemal olulisest lõuna- ja idarindest.

Ukraina ametiisikud on varem strateegilise kommunikatsiooni eesmärgil esitanud lääneriikide meediaväljaannetele ebatõeseid väiteid. Näiteks korrutasid Ukraina võimud suvel korduvalt, et Hersoni vabastamiseks on kavas vastupealetung, kuigi tegelikult tehti vastupealetungid nii Hersoni kui ka Harkivi oblastis.

Itaalia peaminister Giorgia Meloni sõidab veebruari lõpus Ukrainasse

Meloni sõnul tahab ta oma visiidiga avaldada toetust Ukrainale. Lõplik visiidi kuupäev pole veel selge, vahendas Bloomberg. 

"Peame tegema kõik endast oleneva, et toetada Ukrainat, aga ka otsima võimalusi rahu sõlmimiseks," ütles Meloni. 

Ukraina peastaap: teisipäevastes Ukraina rünnakutes sai haavata 230 Vene sõdurit

Ukraina kaitsejõudude peastaap teatas neljapäeva hommikul, et öösel ründasid Vene üksused Harkivi elektritaristut 13 Shahed-136 drooniga, millest 11 tulistati alla. Peastaap kinnitas, et Vene väed jätkavad pealetungikatseid Bahmuti ja Avdijivka peale.

Peastaap teatas lisaks, et teisipäevase Ukraina rünnaku tulemusena hävitati Zaporižžja oblasti erinevates osades kolm ühikut erinevat sõjatehnikat, üks komandopunkt ja sidekeskus. Rünnakutes sai haavata ligikaudu 230 Vene sõdurit. Info hukkunute kohta on veel selgitamisel.

Lavrov: USA-l ja Venemaal pole Ukraina osas eraldi dialoogikanalit

Vene välisminister Sergei Lavrov kinnitas kolmapäeval, et Moskva ja Washington ei suhtle teineteisega eraldi Ukraina teema osas. Kõik kontaktid piirduvad üleskutsetele olla ettevaatlik, vahendas Interfax.

Lavrov kinnitas lisaks, et Ameerika Ühendriigid on huvitatud tuumarelvastuse inspektsioonide jätkumisest. Vene välisminister lisas, et Venemaa jaoks on tuumasõja pidamine vastuvõetamatu.

Välisminister lisas, et Venemaa ei kavatse paluda USA-l dialoogi jätkamist, kuid Venemaa on Lavrovi sõnul valmis vastama sisukatele ettepanekutele. Lavrov kinnitas, et Ameerika Ühendriikide poolt on tulnud mitmeid mitteametlikke ettepanekuid ning nendega on Venemaa nõustunud.

Ühe näitena tõi Lavrov välja CIA peadirektori William Burnsi kohtumise Türgi pealinnas Ankaras oma Vene ametikaaslase Sergei Narõškiniga. Valge Maja teatas tollal, et USA hoiatas Venemaad tuumarelvade kasutamise eest.

Reznikov: Prantsusmaa lubas Ukrainale uusi õhutõrjesüsteeme

Ukraina kaitseminister Oleksi Reznikov teatas kolmapäeva õhtul, et kohtumine oma Prantsuse ametikaaslase Sebastian Lecornuga oli produktiivne. Prantsusmaa olevat valmis andma Ukrainale täiendavaid relvasüsteeme, mille abil saab kaitsta Ukraina maad ja taevast.

Was glad to host my colleague & great friend @SebLecornu in Kyiv. This visit is not only an act of bravery;it also demonstrates strong support
Weapons&ammo supplies for #UAarmy will be continued,including great -made systems for the protection of our land and skies
pic.twitter.com/7ivUqTLzdR

— Oleksii Reznikov (@oleksiireznikov) December 28, 2022

The Kyiv Independent meenutas, et Prantsusmaa president Emmanuel Macron ütles 21. detsembril, et riik tarnib Ukrainale mitmikraketiheitjaid ja Crotale õhutõrjesüsteeme. Macron lubas ka täiendavaid Caesar iseliikursuurtükke Ukrainale uuel aastal.

Lecornu ütles Le Journal du Dimanchele 20. novembril, et Prantsusmaa on andnud Ukrainale 18 Caesar iseliikursuurtükki ning 550 miljoni euro väärtuses sõjalist abi.

NYT: USA proovib takistada Iraani droonitootmist

USA ajaleht The New York Times teatas, et USA valitsus on võtnud endale sihiks tõkestada Iraani kodumaist droonitootmist. Iraan on muuhulgas tarninud droone ka Vene vägedele, kes on kasutanud neid Ukraina taristu vastu.

Ukrainas alla lastud Iraani päritolu droonidest on leitud mitmeid lääneriikidest pärit komponente, kuid tegu on enamasti topeltkasutusega komponentidega (neid saab kasutada nii sõjalisel kui tsiviilotstarbel) ning nende jõudmist Iraani on keeruline takistada.

Ukraina minister: Ukraina tahab endale droonivastaseid droone

Ukraina digitaalse muutuse minister Mõhhailo Fedorov ütles intervjuus Associated Pressile, et peale luure- ja ründedroonide kavatseb Ukraina soetada ka droonivastaseid droone, millega saaks alla tulistada Vene droone.

Vene väed tegid kolmapäeva õhtul Ukraina linnadele droonirünnaku

Ukraina relvajõud teatasid, et 28. detsembril tulistati alla viis Vene drooni Dnipro linna kohal. Tõenäoliselt oli tegu Iraani päritolu Shahed-136 droonidega. Ka Harkivi linnapea Ihor Terehov teatas, et linna rünnata. Samuti teatas Mõkolajivi oblasti kuberner Vitali Kim, et Lõuna-Ukraina suunas tulistati Vene droone, vahendas The Kyiv Independent.

Mõttekoda: Vene väed valmistuvad Luhanskis otsustavateks lahinguteks

Rahvusvaheline sõjauuringute instituut (ISW) hindas oma regulaarses rindeülevaates, et Vene väed tunduvad valmistuvad otsustavateks lahinguteks Luhanski oblastis, kuid praegu pole veel selge, kas valmistutakse rünnakuks või kaitseks.

ISW analüütikute sõnul koondavad Vene väed Luhanski oblastisse tehnikat ning varem Hersoni rindel võidelnud üksused, nagu Vene dessantväed (VDV), on nüüd Luhanski oblastis. Luhanski rinde tähtsust on näha ka asjaolust, et sinna viidi termobaarilised raketiheitjad, mida Venemaal on piiratud koguses. Ukraina luure teatel on Vene väejuhatus määranud Vene relvajõudude lääneringkonna juhiks uue inimese; ringkonna üksused on Luhanski rindel.

Russian forces appear to be preparing for a decisive effort in #Luhansk Oblast, although it is unclear whether for defensive or offensive operations.https://t.co/S1ndeumaeP pic.twitter.com/1U6Pa14n2R

— ISW (@TheStudyofWar) December 29, 2022

Mõttekoja hinnangul on Vene vägede rünnak Zaporižžja oblastis talvel ebatõenäoline. ISW analüütikud hindasid eelmisel päeval, et Vene vägede rünnak Bahmutile on jõudnud haripunkti, kuna puudu on nii sõdureid kui laskemoona.

Kuigi Vene väed on jõudnud kulminatsioonini, siis võivad nad sellegipoolest jätkata agressiivseid rünnakuid. Ameerika Ühendriikide relvajõudude sõjalise doktriini kohaselt tähendab kulminatsioon olukorda, mil sõjaline üksus ei suuda enam jätkata oma seniseid sõjalisi operatsioone, olgu nad rünnakus või kaitses.

ISW hinnangul näitavad mitmed mõõdikud, et Vene väed on Bahmuti lähistel kulmineerunud. Üks nendest on kõrgete Ukraina ametiisikute visiidid rindele. Näiteks külastas Ukraina sõdureid Bahmutis hiljuti Ukraina sõjaväeluure juht Kõrõlo Budanov, kes viibis rindejoonest vaid 600 meetri kaugusel.

Budanovi visiit kinnitab varasemaid ukrainlaste väiteid sotsiaalmeedias, milles väideti, et Ukraina väed tegid eduka vasturünnaku Bahmutis 21. detsembril.

Ukraina president Volodõmõr Zelenski külastas Bahmuti rinnet 20. detsembril. Viimaste andmete kohaselt ei võitle Vene üksused Bahmuti kandis enam kompanii ega pataljoni taktikalise grupi formatsioonis, vaid väiksemates jaosuurustes gruppides, kuhu kuulub 10 kuni 15 sõdurit.

Ukraina hinnangul kaotas Venemaa ööpäevas 790 sõdurit ja 10 jalaväe lahingumasinat

Ukraina kaitsejõudude peastaap avaldas neljapäeval tavapärase hinnangu Venemaa senistele kaotustele sõjas alates selle algusest 24. veebruaril:

- elavjõud umbes 104560 (võrdlus eelmise päevaga +790);

- tankid 3018 (+1);

- jalaväe lahingumasinad 6047 (+10);

- lennukid 283 (+0);

- kopterid 268 (+1);

- suurtükisüsteemid 2004 (+5);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 423 (+5)

- õhutõrjesüsteemid 212 (+0);

- operatiivtaktikalised droonid 1717 (+10);

- tiibraketid 653 (+0);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 4675 (+15);

- laevad / paadid 16 (+0);

- eritehnika 179 (+0).

Ukraina väitel kandsid Vene väed suurimaid kaotusi Bahmuti ja Lõmani suunal.

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda.