Tallinn loodab uue rohetööriistaga pealinna rohelisemaks muuta

Raietööd Liivalaia kvartali rajamise eel.
Raietööd Liivalaia kvartali rajamise eel. Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Tallinnal on testimisjärgus Rohefaktor ehk haljastuse mitmekesistamise tööriist, mis aasta pärast peaks muutuma arenduste planeerimis- ja projekteerimisprotsessi kohustuslikuks. Eesmärk on muuta linna mitmekesiselt rohelisemaks ja taltsutada kliimamuutuse mõjusid.

Terve alanud aasta testib Tallinn koostöös Tallinna Tehnikaülikooliga valminud rohetööriista Rohefaktor, mis abilinnapea Madle Lippuse sõnul on loodud selleks, et mitmekesistada haljastuse planeerimist ja projekteerimist. 

Rohefaktorit kasutades saab planeerija-projekteerija lihtsalt arvestada, kuidas muru, kõrgemat rohtu, puid ja põõsaid ja veesilmasid kombineerides jõuda linna seatud sihttasemeni.

Aasta pärast, mil testperiood lõppeb, peaks Rohefaktor saama ametlikuks osaks planeerimise ja projekteerimise protsessist Tallinnas. Praeguseks on testitud seda nelja konkreetse detailplaneeringu peal: Peterburi tee 15, Suur-Ameerika 14, Kadaka puiestee 136 ja Paldiski maantee 174.

"Esmane tulemus on see, et planeeringud saavutavad sihtmäära üsna hästi ja teevad seda ka ilma selleta, et haljastus oleks väga mitmekesine. Üldiselt on nii, et kui baasprotsent on täidetud, on puud ja pisut katusehaljastust, siis see sihttase ka täis tuleb," lausus Lippus.

Abilinnapea sõnul on eesmärk siiski haljastuse mitmekesisemaks ja arusaamade muutmine, sest tavateadmises koosneb haljastus enamjaolt kahest elemendist: muru ja puud.

"Kui vaatame planeeringutega loodavat uushaljastust või Tallinna keskmist haljastust, siis see sageli koosneb ühest komponendist, milleks on muru ja puud. Muru on kõige rohkem. Tegelikult see ka visuaalses mõttes ei loo rohelisuse-haljastuse tunnet. Tahame, et tekiks rohkem põõsarinnet, väärtuslikke kasvukohti, oleks ka sellist aasa tüüpi mitmekesist rohelist. Ja et oleks rohkem veesilmasid, mis pole ilmtingimata purskkaev, vaid tiik, mille ülesanne ka aina sagenevate hoogvihmade puhul on lihtsustada sademevee kogumist ja äravoolamist," lausus Lippus.

Võitlus kuumuse vastu

Mitmekesisem haljastus aitab ka niinimetatud kuumasaarte vastu, mida suve soojade ilmadega tekib eelkõige suurtes liiklussõlmedes, parklates ja laiemalt tänavaruumis.

Samas ei pea paika arusaam, et ainult puud on need, mis linnatänavatel talumatut kuumust aitavad vähendada.

"Puud kindlasti on väga olulised kuumasaarte vähendajad, aga mitte ainult. Ka põõsarindel ja kõrgemal rohul on oluline roll. Kui asfaldi ja pügatud muru vahe temperatuuris ei olegi teab mis suur kuumal päeval, siis oluline vahe tekib, kui haljastus on meetri kõrgune, sinna tekib niiskuse vahekiht, mis temperatuuri alla toob," rääkis Lippus.

Puud on siiski olulised komponendid, millega kuumasaarte teket vähendada saab ning neid tuleb linnaruumi juurde tuua, nõustus Lippus.

Kuid haljastusel on lisaks inimeste füüsilise tervise kaitsele ka positiivne mõju vaimsele tervisele, märkis abilinnapea. "Sa näed rohelust, tunned seda ümber. Kui haljastust mitmekesistada, on sellel väga oluline mõju vaimsele tervisele," lausus ta.

Linnaruumi tihendamine vs haljastus

Samal ajal haljastuse suurendamise ja mitmekesistamisega on Tallinnal linnaplaneerimisel eesmärgiks ka linnaruumi tihendamine ehk hoonestuse suurendamine. Tallinn on senimaani suhteliselt hõredalt täis ehitatud ja see kehtib ka kesklinna kohta. Lisaks kesklinnale on linnaruumi tihendamise fookuses Põhja-Tallinn.

Samas ei tähenda see, et linnaruumi tihendataks haljastuse arvelt, märkis Lippus.

"Kindlasti on oluline küsimus linna jaoks, mis on need alad, kuhu linn edaspidi areneb. Fookus, mis on praegu linna arendamisel-tihendamisel, on kesklinn ja Põhja-Tallinn. Põhja-Tallinnas on palju niinimetatud pruunalasid, kus märkimisväärset haljastust ei ole. Kuivõrd sinna on planeeritud mitme funktsiooniga keskusealad, siis tegelikult seal haljastuse ja roheluse osakaal kasvab. Näiteks võib tuua (Põhja-Tallinnas) Krulli arenduse, see on ala, millega praegu tihedalt töö käib," rääkis Lippus.

Rohealade arvelt linna arendamine üldjuhul toimuma ei peaks, lisas ta. Ta tõi näiteks Vanasadama ala, kus praegu on avalikul väljapanekul neli detailplaneeringut, ning seal peab tema sõnul praegune roheluse osakaal säilima.

Uusarendus. Foto on illustreeriv. Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Arvestuse aluseks on linnal ka vett imava pinna osakaal linnas ning see ei tohiks väheneda. "Kui kuskil väheneb linna tihendamisega, siis teises kohas peab seda juurde looma, näiteks rabade taastamine, haljasalade olukorra parendamine ja nii edasi," ütles Lippus. 

Rohefaktorit hakkab linn kasutama kinnisvaraarenduste puhul, teede ja tänavate projekteerimisel seda ei kasutata. Samas lähtub linn teede ja tänavate puhul samast arusaamast, et haljastuse osakaal renoveeritavatel tänavatel peab kasvama. Nii saab see olema praegu remondis oleval Pronksi tänaval ja lähitulevikus renoveeritaval Liivalaia tänaval.

"Liivalaia puhul, kui projekteerimistingimus hakatakse koostama, siis on kindlasti Rohefaktor üks olulistest aspektidest, millest hiljem, projekti koostamisel lähtuda," ütles Lippus. 

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: