Kagu-Eestis loodud võrgustik pakub tingimusi kaugtöö tegemiseks

Foto: ERR

Koroona kõrgajal muutus kaugtöö tegemine uueks normaalsuseks ja on järjest populaarsem. Selleks, et inimestel oleks kohti, kus teha kaugtööd, on Kagu-Eestis loodud kolme maakonnaülene kaugtöövõrgustik Kupland, mille liikmed pakuvad kõiki vajalikke tingimusi kaugtöö tegemiseks.

Haridusvaldkonnas ettevõtjana tegutsev Ave Oit on Haanjamaal asuvas Haani loometares kaugtööd teinud alates esmaspäevast, ta on ühes abikaasa ja oma lähedastega ühendanud meeldiva kasulikuga.

"Me tahtsime perega koolivaheajal tulla kodunt ära, teha midagi toredat koos, aga samas täiskasvanutel ei ole ju koolivaheaega, on ikkagi töönädal, et kuidagi siis ühendada vajalikku kasuliku, meeldiva ja toredaga," rääkis Oit.

Oit ütles, et kaugtöö tegemise juures hindab ta kõige enam rahulikku ja inspireerivat keskkonda, mis võimaldaks igapäeva mullist korraks välja saada.

"Kui spetsiaalselt lähed kaugtöö kohta, siis see keskkond on rahulik ja saad väga hästi keskenduda. Eriti just mõne põhjalikuma asja tegemiseks, milleks on vaja aega võtta, et selle jaoks on väga hea eraldi koht," sõnas Oit.

Haani loometare peremees Erkki Peetsalu toimetas aastaid siit samast Haanjamaa kuplite vahelt kaugtöö vormist eestikeelset National Geographciut. Tema sõnul on inimeste huvi tulla kasvõi korraks teise töökohta vaheldust ja uut põlemist otsima suur.

"Tööandjad hakkavad seda mõista, et inimeste jaoks tegelikult täna ei ole enam ainult kalendripuhkust oluline vaid midagi on sellesse igapäevases töörutiinis veel vaja juurde tuua. See mida, siin meie  Haani loometares  teha saab on tegeleda lammastega ja teine võimalus on muidugi sport ja liikumine ja matkamine, et kui sa tuled tööle, siis samal ajal, peale selle, et sa saad tehtud oma töö saad sa ka iseenda jaoks midagi," rääkis Peetsalu.

Kuplandi meeskond usub, et kaugtöö on tulnud selleks, et jääda ning et sellest võib saada Kagu-Eesti olulisemaid tööandjaid.

"Kagutöö võiks olla üks suuremaid tööandjaid, iseenesest on need töökohad ka kõrgema lisandväärtusega, me ei saa siia tuua suuri tööstusi, meil ei ole tööjõudu, aga see keskkond, nii olme pool kui ka looduslik pool kõik kokku võiks olla atraktiivne nii siin olevatele inimestele Eestis, kui ka väljapoolt," ütles Põlvamaa Arenduskeskuse juhataja Lennart Liba.

Kui 2021. aastal käis Kuplandis kaugtööd tegemas üle 3000 inimese, siis eelmine aasta oli neid üle 7600. Seejuures leidsid tee Kuplandi diginomaadid nii Austraaliast, Aasia riikidest kui ka Ameerikast.

Toimetaja: Barbara Oja

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: