Esimest korda on osooni lagundavate osakeste osakaal atmosfääris langenud, mis aitab osoonikihil taastuda, teatas uus ÜRO raport.

Osoonikiht asub maa pinnast 15 kuni 55 kilomeetri kõrgusel ja see kaitseb inimesi ja loodust kahjuliku ultravioletse (UV) kiirguse eest. Teadlaste hinnangul aeglustab osoonikihi taastumine kliimamuutuseid sajandi keskpaigaks 0,5 kuni ühe kraadi võrra, vahendab The Wall Street Journal.

Liigne kogus ultravioletset kiirgust võib terviseuuringute järgi suurendada nahavähi ja katarakti esinemist ning kahjustada immuunsüsteemi. Samuti kahjustab tugev UV-kiirgus ka põllukultuuride ja ookeanide fütoplanktoni kasvu.

ÜRO keskkonnaprogrammi ja maailma meteroloogiaorganisatsiooni poolt esmaspäeval ühiselt avaldatud raportis tuuakse esile, et osoonikihti lagundavate osakeste arv on vähenenud võrrelduna 2018. aasta hinnanguga.

Osoonikiht on aastakümneid habras olnud atmosfääri lekkinud kemikaalide pärast, mida kasutatakse näiteks külmikutes ja õhukonditsioneerides. Need kemikaalid püsivad atmosfääris mitmeid aastaid, mistõttu varem arvati, et osoonikihi taastumiseks läheb veel palju aega.

Osoonikihi kaitseks mõeldud Montreali protokoll lepiti kokku 1987. aastal ja jõustus 1989. aastal. Rahvusvaheline kokkulepe reguleerib ligi sadat tehislikku kemikaali, mis osooni lagundavad.

2014. aastal hinnati, et osoonikiht taastub alles 2050-ndate ja 2070-ndate kandis.

1990-ndate lõpus hinnati, et võrrelduna 1980-ndate eelse ajaga oli osoonikiht vähenenud neli protsenti. ÜRO raportis rõhutatakse, et kuigi osoonikihi taastumine jätkub, siis see võtab mitmeid aastaid aega.

Üks kõige olulisemaid kemikaale, mida lepe reguleerib, on klorofluorosüsivesinik, mida kasutati laialdaselt külmikutes, õhukonditsioneerisüsteemides ja plastvahu tootmises. Kõige enam kasutatud klorofluorosüsivesiniku variant mõjutab kliimat ligi 2000 korda enam kui süsinikdioksiid.

Arenenud majandusega riigid lubasid klorofluorosüsivesinike kasutamise 2020. aastaks täielikult lõpetada ning arengumaad on lubanud nende kasutamise lõpetada 2030. aastaks.

Montreali protokolli on allkirjastanud kõik ÜRO liikmed ning maailma teadlased jälgivad aktiivselt atmosfääri koostist, et hinnata nii osoonikihi olukorda kui ka seda lagundavate kemikaalide levikut. Näiteks tõi Wall Street Journal esile, et 2018. aastal avastasid teadlased keelatud triklorofluorometaani osakeste 25-protsendilise kasvu.

Probleem tulenes Kirde-Hiinas asuvatest tehastest ning rahvusvahelise kogukonna ja Hiina valitsuse survel on nende osakeste osakaal atmosfääris langenud.

Osoonikihti ohustavad ka suured metsatulekahjud, mistõttu liiguvad niisked tahmaosakesed atmosfääri. Sedasi juhtus 2019. ja 2020. aastal Austraalia metsapõlengute tõttu.

ÜRO raporti kohaselt peaks viimaste hinnangute järgi osoonikiht taastuma Antarktika kohal 2066. aastaks, Arktika kohal 2045. aastaks ja ülejäänud maailmas 2040. aastaks. Kui 2018. aastal tuvastati osoonikihi taastumine põhjapoolkeral, siis viimase raporti kohaselt on osoonikiht kosunud ka troopikas ja lõunapoolkeral.