Viimastel kuudel on maailma tähelepanu pälvinud mitmed kliimaprotestid. Eelmise aasta lõpus kahjustasid aktivistid mitmeid kunstiteoseid, alanud aasta tulipunktiks on kujunenud Lützerathi küla Saksamaa lääneosas. See asub otse hiiglasliku Garzweileri avatud pruunsöekaevanduse kõrval ning jääb sellele juba ette.

"Saime just teada ametlikud numbrid – Lützerathi on kaitsmas praegu 35 000 inimest. See on uskumatu. Kümnendeid on inimesed hoiatanud meie tavapärase äritegevuse tagajärgede eest – inimesed, kes elavad kliimamuutuste rindejoonel, kõige rohkem mõjutatud inimesed enim mõjutatud piirkondades. Teadus on siin ühemõtteline: süsinik peab jääma maa sisse. Me peame lõpetama enda planeedi hävitamise ja inimeste ohverdamise," rääkis kliimaaktivist Greta Thunberg.

Ajal, mil Euroopas käib sõda, võis paljudele tunduda, et viimaseid aastaid Euroopa Liidu poliitikat valitsenud kliimateemad jäävad nüüd kõrvale. Kuid nii see ei lähe, sest Lõuna- ja Lääne-Euroopas on viimaste aastate jooksul valitsenud mitmel korral ilmastikuolud, mis häirekellasid helistavad.

Esiteks 2021. aasta üleujutused, mis tegid hävitustööd vaid ligi 35-minutilise autosõidu kaugusel Garzweileri kaevandusest. Neis suri 243 inimest, aga koduta jäid tuhanded. Ka toona peavarjuta jäänud inimesed tunnistasid, et üleujutusi on piirkonnas ikka olnud, kuid nende sagedus kasvab.

Teine selline sündmus oli 2022. aasta suve pikk kuumalaine ja põud. Suurbritannias tõusis esimest korda ajaloos temperatuur üle 40 kraadi. Paljudes Lääne-Euroopa piirkondades kujunes elu vaid päevase kuumuse üleelamiseks.

Ning kolmas on selle aasta alguse ootamatult soojad õhutemperatuurid. Näiteks Berliinis valitses 1. jaanuaril 18-kraadine soojus, mis talveriided üleliigseks muutis. Lõuna pool käisid inimesed Vahemeres ujumas.

"See on imeline. Me oleme harjunud Põhja-Hispaania kliimaga ja tuleme Poolast. Seega seda on raske uskuda, olles siin 1. jaanuaril," ütles Las Palmases viibinud turist.

Näiteks Bilbao lennujaamas mõõdeti jaanuari alguses temperatuuriks 25,1 kraaadi.

Suur osa Euroopa suusakuurortidest on suletud, sest lund lihtsalt ei ole.

"Ma ei mäleta sellist aastat viimase 30 aasta jooksul. Võib-olla isegi varem. Lumepuudust, jah. On olnud mõned korrad, kui esimene lumi tuleb maha jaanuari esimese kümne päeva jooksul, aga nii kõrgeid temperatuure pole kunagi olnud. See on esimene kord minu elus, kui me näeme jaanuaris 5-10 plusskraadi," ütles Põhja-Makedoonias tegutseva restorani omanik Igor Nikolcevic.

Et tegemist on harukordsete kliimaoludega kinnitab ka Belgias asuva Leuveni ülikooli juhtiv kliimateadlane Nicole van Lipzig.

"Jah, tõepoolest on sellised olud väga haruldased. Esinevad isegi harvemini kui kord kümne aasta jooksul. Ma arvan, et 18 kraadi pole kunagi 1. jaanuaril mõõdetud alates sellest ajast, kui tulemusi kirja panema hakati ligi 200 aasta eest. Need on isegi veel haruldasemad kui kord kümne aasta jooksul," rääkis van Lipzig.

Eelmisel nädalal avaldatud Eurobaromeetri tulemused näitavad, et Euroopa Liidus keskmiselt tunneb kliimamuutuste pärast muret 81 protsenti elanikest. Eestis on see näitaja 44 protsenti, ent näiteks Itaalias lausa 92. Ka van Lipzig nendib, et kliimamuutuste tajumine võib Euroopas piirkonniti erineda. Ent see ei tähenda kuidagi, et näiteks Põhja- või Ida-Euroopas kliima ei muutuks.

"Kui me vaatame äärmuslikke ilmaolusid, siis tõepoolest, Lõuna-Euroopat mõjutavad need palju enam ja äärmuslikke olusid on Kagu-Euroopas vähem. See võib olla põhjus, miks inimesed ida pool võivad olla vähem mures kliimamuutuste pärast. Aga teisalt me näeme tugevat tõusu temperatuuris ka selles regioonis. Seal on ka muutusi, aga võib-olla neid ei tunta kohalike inimeste poolt veel nii tugevalt," selgitas professor.

Seega ei ole põhjust arvata, et kliimapoliitika tähelepanu keskmest kaoks, sest selle eest hoolitsevad juba lõunapoolsed ja rahvarohked Euroopa riigid.