Kolm korda (2007., 2017. ja 2018. aastal) rektoriks kandideerinud Sutrop soovib nüüd kõrgharidusse panustada riigi tasandil. "Olen praegu juba riigikogu liige ja sooviksin väga jätkata seda tööd riigi tasandil, mis ma olen teinud kõrghariduse rahastuse ja kvaliteedi tõstmiseks. Olen loonud riigikogus ka kõrghariduse toetusrühma ja olen uhke, et meil on esimene saavutus ette näidata - kõrghariduse rahastamine tõuseb igal aastal 15 protsenti, aga see ei ole kindlasti veel kõik, päris palju tööd on veel ees," rääkis Sutrop.

Sutropi hinnangul on rektori valimine üks selliseid aegu, kus ülikool saab mõelda ka oma ülesannetele ja sihtidele.

"Ma ootaksin väga sellist rektorit, kes oleks visioonikas mitte ainult ülikooli arendamisel, vaid ka Tartu Ülikool kui tõesti lipulaev, aitaks kaasa riigi ees seisvate probleemide lahendamisele. Olgu näiteks välja toodud see, et meil on tohutu spetsialistide puudus, teame ju, et on õpetajate, IT-spetsialistide, arstide, vaimse tervise spetsialistide puudus, et nende jaoks leiaks ülikool ka lahenduse ja mõtleks, mida ülikool teha saab," rääkis Sutrop.

Üks hästi olulisi probleeme, mis ülikooli ees seisab, on õppejõudude ja teadlaste järelkasv, leidis Sutrop.

"Nendeta ei ole ka riigil tulevikku ja praegu on päris suur mure, et noorte huvi teaduse vastu langeb. Isegi kui meil on doktorantidest tehtud nooremteadurid ja nende sissetulek tõuseb, siis kogu teaduse rahastamise ebakindlus ja lõputu grantide loterii tegelikult peletab noori teadusest. Võib arvata, see paneb Eesti riigile ka päris suure põntsu, kui me doktorantuuri tulevad ainult välismaalased, kes pärast lahkuvad," sõnas Sutrop.

Sutropil on hea meel, et hiljuti valiti Eesti Maaülikooli rektoriks teadlane Ülle Jaakma. "See annab lootust. Eesti ühiskond on näinud ka seda, kuidas peaministrina naine on väga hästi hakkama saanud riigi juhtimisega ja rahvusvahelise maine kujundamise ja Eesti rolli tõstmisega. Et miks ei võiks siis ka ülikooli rektor olla naine? Kindlasti aja jooksul peaks saama inimestele kuidagi turvalisemaks valikuks naisrektor," lausus Sutrop.

Asserit hindab Sutrop kui tasakaalukat rektorit. "Ta on hoidnud raskel koroonaajal ülikooli toimivana ja ta on viinud ellu oma peamise valimislubaduse teha doktorantidest nooremteadurid. Tal on olnud ka hea koostöö rektorite nõukogus teiste rektoritega," sõnas Sutrop.

Ta ootaks rektorilt aga rohkem julgust mõtlemaks, kuidas Tartu Ülikool saaks peale selle, et ta nõustab ühiskonda koroonakriisis, ka ühiskonna muude probleemide lahendamisele kaasa aidata.