Aserbaidžaani president Ilham Alijev kutsus armeenlasi Mägi-Karabahhis võtma Aserbaidžaani kodakondsus. Alternatiivina pakkus Alijev välja, et kes seda ei soovi võib lahkuda Vene rahuvalvajate autode abil või bussiga Armeeniasse.

Alijev selgitas oma seisukohti Aserbaidžaani meediale antud pikas intervjuus, mida vahendas riiklik uudisteagentuur Azer Tac.

"Ma tahan uuesti öelda, et nendele, kes tahavad seal [Mägi-Karabahhis] elada Aserbaidžaani lipu all luuakse vastavad tingimused. Nagu Aserbaidžaani kodanikud, saavad nende õigused ja turvalisus tagatud," lubas president Alijev.

Alijev rõhutas, et kui Mägi-Karabahhis ei ole enam separatistlikku liikumist, siis võivad mägise enklaavi elanikud elada paremini kui praegu.

Mägi-Karabahh on viimased kuu aega olnud blokaadi all ning piirkonna ühendusteed läbi Latšini koridori Armeeniaga blokeerivad Aserbaidžaani valitsusega seotud protestijad, juhtis tähelepanu BBC venekeelne teenistus.

Aktivistide hulgas nähti juba esimestel päevadel Aserbaidžaani valitsusametnikke ning Aserbaidžaani hädaolukordade ministeerium aitas protestijatel telke püsti panna.

Mägi-Karabahhil ühtegi muud ühendusteed välismaailmaga maismaad mööda peale Latšini koridori ei ole. Blokaadi eest vedavad protestijad nimetavad endeid keskkonnakaitsjateks. Protestijad nõuavad, et Aserbaidžaani valitsusametnikud lubataks Mägi-Karabahhi kaevanduste territooriumile.

Latšini koridori ümbruses on 2000 Vene rahuvalvajat. Alijev juhtis oma intervjuus tähelepanu, et Vene rahuvalvajate mandaat lõppeb 2025. aastal ära ning nende kohalolu saab pikendada juhul Aserbaidžaan selle heaks kiidab.

Armeenia ja Aserbaidžaani vahel 2020. aastal puhkenud sõjale pole veel rahulepingut järgnenud. Venemaa süüdistas neljapäeval rahuprotsessi toppamajäämises Armeeniat, vahendas Reuters.

Jerevan on samal ajal Venemaa osas üha enam ärritunud, kuna nende sõnul pole venelased Armeeniat Aserbaidžaani vastu piisavalt toetanud. Suhete halvenemise märgina jättis Armeenia ära ühised sõjaväeõppused Venemaaga.

Armeenia toetusel sai Mägi-Karabahh Aserbaidžaanist 90ndatel toimunud sõja käigus sisuliselt iseseisvaks. Tollase sõja võitsid Armeenia ja Mägi-Karabahhi armeenlased.

Aserbaidžaan vallutas suuresti 2020. aasta sõja käigus enamus kaotatud alasid tagasi. Enne esimest sõda oli piirkond armeenlaste enamusega, kuid segaasustusega ning mõlemad riigid peavad piirkonda endale kultuuriliselt tähtsaks.