Kuigi mitmed riigid eesotsas Poolaga soovivad saata Ukrainale Saksamaal valmistatud Leopardi tanke, ootavad kõik praegu otsust Berliinist, millel on tarnetes sõnaõigus.

"Seal on vahe, kas teeme otsuse ise või takistame teistel selle tegemist. Ma usun, et Saksamaa ei peaks seisma ees, kui teised riigid teevad otsuse Ukrainat toetada, sõltumata sellest, millise tee Saksamaa valib," lausus Saksamaa asekantsler ja majandusminister Rober Habeck.

Sarnast seisukohta on väljendanud ka valitsuskoalitsiooni teine osapool ehk Vabad Demokraadid. Ent kõik ootavad sotside taga.

"Saksamaa valitsuses pole otsust saata neid lahingtanke. Seda otsust ei ole ja seega see küsimus kaugemale ei ulatu," ütles sotsiaaldemokraadist kaitseminister Christine Lambrecht.

Tegelikult näikse Euroopas paljudele aina enam, et Saksamaa probleemiks on kujunemas liidukantsler Olaf Scholz isiklikult.

"Ta ei soovi Saksamaa soolosid, aga praegu hakkab see ilmnema kui Saksamaa passiivsuse soolo. Me soleerime mitte midagi tehes ja mitte relvasaadetistes. Me oleme kindlalt Ukraina taga, et nad võidaksid selle sõja ja nii peaksime ka tegutsema," lausus Euroopa Parlamendi saadik, kristlik demokraat Michael Gahler.

"Kantsler Scholzil on juba kuid olnud selline strateegia, et ta ei taha relvi saata, ning kui saadetakse, siis vana varustust. Me peaksime saatma Ukrainale varustust ja kohe. Neid Leopardi tanke Ukraina väga tahab ja need võiksid olla lahinguväljal väga kasulikud," ütles mõttekoja EPC analüütik Amanda Paul.

Seni on Scholz alati õigete otsustega hilinenud, ent teinud need lõpuks ära. Lootus püsib, et ta annab õige pea järele ka praegusele survele.

"Loodan, et järgmise nädala lõpuks, mil toimub Ramsteini kohtumine, on poliitiline surve kulmineerunud ümbermõtlemisega. Saksamaa Bundestagis on arvuline ülekaal tankide saatmise poolt ning see peab saama ka poliitiliseks ülekaaluks," ütles Gahler.