Keit Kasemets: Euroopal on sel aastal viis suurt eesmärki
Ukrainal on sõja võitmiseks vaja relvi, raha ja poliitilist toetust. Kõike seda on Euroopa suutnud ka seni pakkuda, aga sageli liiga väikeses mahus ja liiga hilja. Venemaa uus strateegia tundub olevat pikk sõda, mis kurnab nii Ukrainat kui ka Euroopat, kirjutab Keit Kasemets.
2023. aasta on Euroopa Komisjoni ja Euroopa Parlamendi selle koosseisu viimane aasta enne europarlamendi valimisi. Aeg pärast 2019. aasta valimisi on olnud täis sündmusi, mida toona keegi ette ei kujutanud ja 2023. aasta ei tõota tulla teistsugune.
Venemaa algatatud sõja mõju Euroopa riikidele on teistes riikidest suurem. Sisuliselt on Euroopa Liit sõjas, eksisteerib vahetu julgeolekuoht, Venemaa hübriidrünnak mõjutab otseselt Euroopa majandust ja just Euroopa tegeleb Ukraina sõjapõgenike aitamisega. Sõda dikteerib ka alanud aasta poliitilised peateemad, kuid muidugi ei tegele Euroopa ainult sõjaga.
Euroopa viis suurt eesmärki sel aastal on: aidata Ukrainal sõda võita; lõpetada sõltuvus Venemaa energiast; viia ellu eelmisel aastal vastu võetud kliimapakett; pidurdada inflatsiooni nii, et majandus ei pöörduks langusesse; minna kiiresti edasi Euroopa Liidu laienemisega.
Ukraina aitamine sõjas
Ukrainal on sõja võitmiseks vaja relvi, raha ja poliitilist toetust. Kõike seda on Euroopa suutnud ka seni pakkuda, aga sageli liiga väikeses mahus ja liiga hilja. Venemaa uus strateegia tundub olevat üles ehitatud pikale sõjale, mis kurnab nii Ukrainat kui ka Euroopat.
Agressor loodab, et kõrged energiahinnad, majanduslikud probleemid ja pidev uue abi vajadus tekitab sõjaväsimuse. Loodetakse tekitada olukord, kus EL-i riigijuhid suruvad Ukrainat peatselt rahulepingu üle läbi rääkima, mis tähendaks kõnelusi mitte Ukraina vaid Venemaa tingimustel.
Õnneks seni märke sõjaväsimusest ei ole. Pigem vastupidi. Lõpuks ometi on Ukraina tankidega abistamine praktiliselt otsustatud. Poola on oma otsused juba teinud, loodetavasti teevad teised suured EL-i riigid peatselt sama. Ukrainal on lisaks tankidele ja õhutõrjele vaja ka suurtes kogustes muud relvastust ning selle tarnimine peaks olema EL-i selle aasta suur ülesanne.
Arvestada tuleb, et Ukrainal on vaja ka raha riigi ülalpidamiseks. 18 miljardi euro eraldamine eelmisel aastal ei läinud lihtsalt, peamiselt Ungari vastuseisu tõttu. 2023. aastal vajab Ukraina uut ja veel suuremat rahasüsti. Kahtlemata ei ole ukrainlastel sõja ajal raha riigi ülalpidamiseks, enamus raha läheb sõjapidamiseks ning majandusest on säilinud hea juhul pool, kui sedagi. Viiendik ukrainlastest on riigist lahkunud ning suurem osa tööstusest ja energeetikataristust hävitatud.
Poliitiliselt tuleb valmis olla nii järgmisteks sanktsioonipakettideks kui ka ennatlikule läbirääkimiste survele mitte järele andmiseks. Kalkulatsioon, et karmid elektrihinnad toovad kaasa eurooplaste meelsuse muutumise ning inimeste surve poliitikutele sõja kiireks lõpetamiseks, ei ole seni õnneks paika pidanud. Osaliselt kindlasti ka seetõttu, et erinevalt meie piirkonnast on Kesk-Euroopas erakordselt soe talv. Valmis tuleb olla sellekski, et sõda jätkub ning ka Euroopa järgmise aasta peamine poliitiline eesmärk saab olema samasugune.
Venemaa energiasõltuvusest vabanemine
Euroopal on ilmaga sel talvel erakordselt vedanud. Brüsselis mõõdeti aastavahetuse kõigi aegade soojarekord, 17 kraadi. Isegi Poolas ja Saksamaal püsivad temperatuurid üle kümne kraadi. Nii on Euroopa oma gaasivarudest kulutanud kaks korda vähem kui kahel eelmisel aastal ning gaasi hind on langenud 75 euroni MwH eest.
Surve gaasisõltuvusest vabanemiseks on vähenenud. Tööstuse vajadus gaasi järele kasvab jälle ja ka energeetikas minnakse järk-järgult kivisöelt gaasile tagasi, sest nii on odavam. See on ohtlik trend. Tuleb arvestada, et järgmine talv võib tulla hoopis teistsugune ning sügisel ei ole Euroopal enam võimalik gaasihoidlaid Vene torugaasi täis pumbata. Aasia gaasivajadus kasvab kiiresti ja see viib hinda üles. Ka 75 eurot on kordades kõrgem koroonaeelsest gaasi hinnast ja pole näha, et hind veel langeks.
LNG terminalide ehitamine ja Venemaale alternatiivsete gaasitarnijate otsimine peab jätkuma. Samuti energiaefektiivsus ja laiemalt gaasi asendamine taastuvenergiaga. Eelmisel aastal tegi Euroopa Liit rea otsuseid, mis suunasid rohkem taastekava raha energeetikasse. Oluline on see raha kiirelt ja efektiivselt kasutusele võtta ning hakata kiiresti rakendama ka Euroopa Liidu uue eelarveperioodi vahendeid.
Kliimapaketi elluviimine
Eelmise aasta lõpus jõudsid nõukogu (ehk liikmesriigid) ja parlament kliimapaketis kokkuleppele. See tähendab muutusi praktiliselt igas sektoris alates energeetikast ja transpordist ning lõpetades tööstuse ja põllumajandusega. 2023 on ettevalmistuste aasta nii valitsustele kui ka riikidele, sest suuremad muutused jõustuvad praktikas aastatel 2024-2026. Euroopa Liidul on rohepöördega kaks suurt probleemi. Kumbki neist ei ole see, millest Eestis räägitakse.
Esiteks, liikmesriigid kulutavad mitu protsenti SKP-st energiatoetusteks. Need ei ole valdavalt sihitud väiksema sissetulekuga gruppidele. Samuti ei kasutata neid inimeste ja ettevõtete suunamiseks keskkonnasõbralikumate lahenduste suures.
Sisuliselt tsementeeritakse nende toetuste ja saastavatest allikatest toodetud elektri hinna madalal hoidmisega tänast olukorda. Ka Eesti universaalteenus, mille hinna arvutamise aluseks on põlevkivielekter, on selle heaks näiteks. Nii ei jää raha kliimasõbralike lahenduste kasutuselevõtu toetamiseks.
Teine probleem on Euroopale halb üllatus. USA presidendi inflatsiooni vähendamise seadus, millega antakse Ühendriikide ettevõtetele rohepöörde läbiviimiseks massiivselt toetusi. Iseenesest polekski see nii halb, kui toetuse saamise tingimuseks ei ole tootmine USA-s ja ameerika tarnijatelt ostetud toormest ning kaupadest.
EL on näinud rohepöördes Euroopa ettevõtete konkurentsivõime kasvu maailmaturul läbi uute toodete ja tehnoloogia arendamise, nüüd vaatavad Euroopa ettevõtted USA poole ja arendavad tootmist pigem seal. Aasta alguses alustas siseturu volinik Thierry Breton aktiivset lobi Euroopa valitsusjuhtide hulgas, et Euroopa riikide rohepöörde toetusi veidigi võrdväärselt suurendada, ent protektsionismist ja toetuste võidujooksust kaotavad lõpuks paljud riigid. Need, millel on vähem vahendeid ja võimalusi.
Inflatsiooni pidurdamine
Inflatsiooni pidurdamine nii, et majandus langusesse ei pöörduks, on keeruline ülesanne. Eksperdid on Euroopa majanduslangust ennustanud juba kuid. Seni on oodatust madalamad energiahinnad majanduse plussis hoidnud.
Tööturu seis on väga hea ja inflatsiooni tipp tundub olevat möödas. Ent kaheprotsendilise inflatsiooni eesmärgist ollakse veel väga kaugel ja eeldatavalt näeme Euroopa Keskpanga intresside tõusu vähemalt 4,5 protsendini juba suveks. Sinna jõuame, kui igal enne suve toimuval rahapoliitika koosolekul tõstetakse intressi 0,5 protsendipunkti võrra. Kahtlemata on sellel märgatav mõju lisaks kinnisvaraturu jahenemisele ka üldisele investeeringute aktiivsusele.
EL-i laienemise kiire jätkamine
Lühidalt, Ukrainale ja Moldovale kandidaatriigi staatuse andmine on põhimõtteline muutus Euroopa Liidu laienemispoliitikas. Positiivset hoogu tuleb hoida. Liitumisläbirääkimistes on palju bürokraatiat, erinevaid tingimusi ja etappe.
2023. aasta peaks olema nii Ukraina kui ka Moldovaga liitumisläbirääkimiste alustamine. See annaks Euroopa väärtuste eest võitlevatele ukrainlastele olulise positiivse signaali.
Kahe kuu pärast toimuvad Eestis taas riigikogu valimised. Euroopas tehtud otsused ja ka tegemata jäänud otsused, mõjutavad Eestit sageli rohkem kui meie enda siseriiklikud kemplused tihti ebaolulistes asjades. Enne valima minekut tasub mõelda ka sellele, kuidas erinevad Eesti erakonnad Euroopa asju näevad ja Euroopa 2023. aasta suuri väljakutseid lahendada soovivad.
Keit Kasemets on politoloog ja töötas aastatel 2016–2022 Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juhina.
Toimetaja: Kaupo Meiel