Läti rahvusringhääling teatas kolmapäeval, et riik tahab Vene kodanike suure huvi tõttu tühistada kodumaale tagasi pöördumise seaduse. Selle seaduse alusel said Lätti tulla inimesed, kellel on kas läti või liivi esivanemad. Läti sai eelmisel aastal Vene kodanikelt Lätti tagasi pöördumiseks 430 avaldust, millest 220 rahuldati.

Eestis sarnast seadust ei ole. Küll aga on põhiseaduse 36. paragrahvis kirjas, et igal eestlasel on õigus asuda Eestisse.

Siseministeeriumi piirivalve- ja rändepoliitika osakonna juhataja Janek Mägi sõnul taotleb selle pügala alusel Eestis elamisluba tavaliselt kümmekond inimest aastas. Nüüd on aga taotluste arv Mägi sõnul mitmekordistunud. Ainuüksi Venemaa kodanikke, kes niiviisi eelmisel aastal Eestisse soovis tulla, oli 46.

"Mina näen siin seost Eesti kehtestatud piirangutega. Nendele, kel eelnevalt oli võimalik tulla Eestisse viisaga või saada elamisluba või töökoht, tegelikult enam viisat lihtsalt ei väljastata. Kui nad nüüd ongi tegelikult Eesti juurtega, siis näevad paljud seda ainsa võimalusena Eestisse tulla," ütles Mägi.

Tema sõnul rahuldas PPA eelmisel aastal ainult nelja Vene kodaniku Eestisse tulemise taotluse. Ühtlasi andis amet elamisloa ühele Kasahstani, Valgevene ja Ukraina kodanikule.

Mägi ütles, et põhiseaduse alusel inimestele staatuse omistamine on keeruline ning seda on rakendatud menetluste ja kohtupraktika kaudu.

"Üks eeldus on kindlasti see, et inimene põlvneb eestlasest. See on võimalik tuvastada. Teisalt on kohtud öelnud, et sellest üksi ei piisa. Kohtud on öelnud, et inimesel, kes tahab eestlasena Eestisse elama asuda, peaks olema ka mingi suurem ja tugevam seos Eestiga. Võib-olla on see siis eesti kultuuriga seotud, võib-olla õpib ta eesti keelt," selgitas Mägi.