Terviseamet on probleemi lahendamiseks algatamas järelevalvemenetlust. "Menetlus pole veel käima pole lükatud, aga oleme otsustanud, et algatame selle haiglate vaates, miks on järjekorrad nii pikad," ütles terviseameti tervishoiu kriisideks valmisoleku osakonna juht Ragnar Vaiknemets Vikerraadiole.

Tema sõnul pole aga kiirabibrigaadide pikkade ooteaegade küsimus Tallinna EMO-des pole midagi uut. "See probleem on kerkinud üles küll 2022. aasta jooksul, kuid see on olnud mure ka eelnevatel aastatel. Tavaliselt tekib see probleem esmaspäeval, kui patsiendid pole saanud nädalavahetusel perearstile minna ja tervisemured süvenevad, siis esmaspäeva hommikul minnakse EMO-sse või kutsutakse koguni kiirabi," rääkis Vaiknemets.

Menetluse sundis algatama suutmatus seni probleemipundart lahendada. "Oleme eelmisel aastal neljal korral kutsunud laua taha kiirabi, haigekassa ja sotsiaalministeeriumi esindajad, kuid kahjuks me ei olegi jõudnud kiirete lahendusteni ja kiirabi järjekorrad on ikkagi kolme poole nelja poole tunni pikkused, mis on vastuvõetamatu. Järelevalvemenetluse eesmärk ongi välja selgitada, mis on need päris murekohad ja mida saab haigla teha ja mida saab teha riik," sõnas Vaiknemets.

Viimastel kuudel on nädalas on kaks korda juhtunud, kus erakorralises meditsiinis on mingid piirkonnad katmata või on kaetud teiste piirkondade arvelt.

Kiiremateks lahenduseks on Vaiknemetsa sõnul näiteks see, et haiglad saavad tõsta ajutiselt võimekust paigutades tervishoiutöötajaid teistest osakondadest EMO-sse. "Kui juba näed, et EMO lüüsis on nii palju kiirabiautosid, et ei suuda ära teenindada, siis on mõistlik võtta juurde teiste osakondade töötajaid, et patsientide ülevaatamist kiirendada. Teine võimalus oleks haiglatel EMO voodikohtade täitumisel viia patsiendid jälgimiseks teise mitteprofiilsesse osakonda, peale seda, kui esimene on ravi antud," sõnas Vaiknemets.

Vaiknemetsa sõnul on haiglad mõningaid asju juba teinud ka. "Seal on triaažiõdesid juurde tööle võetud, aga kindlasti on veel võimalusi midagi ära teha. Patsientide suunamine testesse haiglatesse on viimane abimeede, nagu tulekahju kustutamine, kus terviseamet sekkub ja hakkab läbirääkimisi pidama ümberkaudsete haiglatega, nagu näiteks Paide haigla," selgitas Vaiknemets.

Tema sõnul on juurpõhjus siiski tervishoiutöötajate puudus. "See tuleb eriti välja EMO arstide puhul. Põhjus on ka see, et koormus on väga suur ja kolmandik patsiente ei peakski olema EMO-s. Põhjus on ka see, et meie haiglad pole selliselt läbi mõeldud, et saada hakkama üha suureneva elanikkonnaga, mis Tallinna piirkonnas on juba 600 000 ligi. Koos ekpertidega arvame, et EMO mahutavus peaks olema suurem," sõnas Vaiknemets.

Tervisekassa veel uurib, kas tasub laiendada EMO-sid

Tervisekassa partnersuhtluse osakonna juhataja Marko Tähnas märkis, et EMO-sse tuleb kohti juurde teha vajadusepõhiselt ja vajadus ei sõltu ainul sellest, kui palju inimesi mingil ajahetkel ukse taga on, vaid see sõltub pidevast läbilaskevõimest ja on tihedas seoses ka arstliku ressursi olemasoluga.

"Riigikontrolli auditi kohaselt circa pooled patsiendid tegelikult ei pea EMO-s käima. See on esimene asi, millele üldse tähelepanu juhtida, et inimesed ise hoolega mõtleksid, kas neil on EMO-sse vaja minna," sõnas Tähnas.

Probleemilahenduse teine pool on Tähnase sõnul see, kuidas aidata inimesi, kes on juba EMO-s. "Kohapeal aitamine tähendab seda, et neid tuleb kohapeal ära ravida. Või anda nõu ja saata kodusele ravile või võtta haiglasse. Need on need kaks ressurssi, mida osaliselt saab rahaga mõjutada. Üks ressurss on siis haigla võimekus patsiente juurde võtta tavaosakondades. Ehk siis mitte EMO-s, vaid kuhu EMO patsiendid edasi liiguvad. Et kas seal on piisavalt voodeid, kuhu patsiente vastu võtta. Samas voodi üksi inimest ei mõjuta, seal peavad olema ka õed ja arstid," rääkis Tähnas.

"Teine ressurss on siis EMO pind, töötajad ja voodikohad. Näiteks kui üks õde inimestega tegeleb, siis jõuab teatud hulga inimesi aidata, kui tegeleb kaks õde, siis on tempo peaaegu kaks korda kiirem. Ehk need on kaks asja, mida teoreetiliselt saab siis rahastaja või kindlustaja poolt teha tervisekassa," lausus Tähnas.

Tähnase sõnul vaatab tervisekassa üle EMO rahastamise mudelit. "2024. aastal see täieneb, tulevad sisse Ukraina sõja ja Covid-19 mõjud. Väljakutseks on loomulikult see, et kui raha personali jaoks tuleb juurde, siis kas personali päriselt ka võtta on? Terviseamet selle ülevaate juba andis, et äkki ei ole piiramatus koguses ka personali tööle võtta," sõnas Tähnas.

"Hetkel meil on EMO rahastus ka kasvanud, aga põhjalik ülevaatamine on hetkel käsil ja rakendub 2024. aastal. Jooksvalt me vaatame niikuinii hindasid üle. Praegu on jutt põhimõttelistes muudatustest, mis sõltuvad mitte ainult sellest, mitu kaebustega inimest EMO-s on, vaid mis murega seal ollakse," nentis Tähnas.