Viis aastat tagasi, kui riigiasutustest ja huvigruppidest kokku pandud metsandusnõukogu uut metsanduse arengukava esimest korda arutas, küündis aastane raiemaht pisut üle kümne miljoni tihumeetri. Mis sest, et toona kehtinud arengukava lubas 12–5 miljoni tihumeetrist raiemahtu.

Missugune saab see raiemaht olema uue, 2030. aastani kehtivas arengukava ajal, paluti toona ennustada keskkonnaministeeriumi asekantsleril Marku Lambil.

"Säästva arengu ja pikaajalise jätkusuutliku arengu eesmärk on, et peaks olema võimalikult stabiilsena hoitud sellised ressursikasutamise mahud. Nii et küllap ta väga ei saa erinema sellest, mis ta on täna. Aga tõesti, see lepitakse kokku alles protsessi lõpus," ütles Lamp toona.

Protsess on olnud pikk ja tüliderohke. Lõpuks sai ta kirja, et Eesti lähtub metsade ühtlase kasutamise põhimõttest. Dokumendi lisast leiab, et see tähendab aastast raiemahtu 9–11 miljonit tihumeetrit. Eestimaa looduse fondi juhatuse liige Siim Kuresoo ütleb, et see jätab kõigile üsna suure tõlgendusruumi.

"See lõppdokument siiski seda selgesõnaliselt välja ei too, et mingi oluline pööre oleks tulemas," sõnas ta.

Metsa- ja puidutööstuste liidu tegevdirektor Henrik Välja aga usub, et arengukava mõjul raiemaht siiski langeb ning metsakasutus muutub.

"Lüheldane hinnang on, et sellisel kujul arengukava kehtestamine on väga negatiivsete mõjudega. Sisuliselt see tähendab, et mingi osa sellest täna küpsest metsast, mida me piisavas tempos ei uuenda, tema kvaliteet hakkab paratamatult langema," kommenteeris Välja.

Neid huvigruppe, kes uue metsanduse arengukavaga rahul on, leidub vähe. Samas võibki see olla kesktee. Kuid paralleelselt arvutatakse keskkonnaministeeriumis praegu, kuidas täita Euroopa Liidus kokku lepitud süsinikueesmärke.

Mis osa on seal metsade oluliselt vähem või rohkem raiumisel, peaks selguma mõne kuu jooksul. Mida aga teha, kui seal pakutud numbrid lähevad metsanduse arengukavas pakutud numbritega risti. Keskkonnaminister Madis Kallas tuletab meelde, et raienumbrid on kõigest arengukava lisas.

"Ja ma ei näe probleemi, et kui tulebki seal ümber vaadata. Lisa 1 ei ole midagi sellist, mis seaks meile hilisemalt mingid piirangud, et me ei tohi vähem raiuda," ütles Kallas.

Ka kõrvalarutelu on seotud vormistamisega. Valitsuse poolt riigikogule saadetud eelnõus on metsanduse arengukava pandud lisasse. Ehk sisuliselt arutab riigikogu, kas metsanduse arengukava sellisel kujul vastu võtta või tagasi lükata. Sisulisi muudatusettepanekuid parlamendiliikmed arengukavasse teha ei saa.

"Kuna see protsess on kestnud juba niivõrd pikalt ja tegelikult on kõik osapooled saanud kaasa rääkida, kaasa arvatud riigikogu liikmed. See on käinud komisjonides, seda on arutatud fraktsioonides, siis selles valguses me ei näe enam väga suurt mõttekust seda avada uuesti. Ja riigikogu saab öelda, kas ta seda toetab või ei toeta," lausus Kallas.