Eksperdid Leopardide andmisest: Berliin kardab selliseid samme
Reedese Ramsteini formaadi kohtumise eel teatasid neljapäeval mitmed riigid üle Euroopa relvasaadetistest Ukrainale. Kriitikalaviini alla on jäänud Saksamaa, sest riik ei saada Leopardi tanke enne kui samaväärset sammu ei astu USA.
Üle Euroopa tulid täna teated relvasaadetistest Ukrainale. Patrioti raketid Hollandist, Caesari suurtükid Taanist, tankitõrjerelvad Rootsist jne. Aga nimekirjast on endiselt puudu Leopard 2 tankid, mida Poola sooviks anda vähemalt ühe brigaadi mehitamiseks.
"Loodan, et just meie läänenaaber Saksamaa, Leopardide tootja, kellel on neid tanke ja võimekus hooldust ja tehnilisi tuge pakkuda, mõtleb ümber ja liitub selle koalitsiooniga," ütles Poola kaitseminister Mariusz Blaszczak.
Poola ministri otsekohesus annab selgelt märku, et liitlaste kannatlikkus Saksamaa suhtes on katkemas. Nagu ka Ukrainal, mille president Volodõmõr Zelenski neljapäeval Davosi majandusfoorumil otsesõnu Saksamaad kritiseeris.
"Ärge kartke. Ei ole vaja võrrelda. Ütlete, et annate tanke kui keegi teine annab ka ja, et olete Euroopas võimas, aga aitan ainult siis kui keegi teine väljaspool Euroopat ka seda teeb. Mulle tundub, et see pole eriti õige strateegia," ütles Zelenski.
Sellega viitas ta infole, et Saksamaa ei lase enne Kiievile tanke anda kui seda pole teinud ka USA. Saksamaa pole seda the Wall Street Journalis avaldatud diplomaatiliste allikate väidet ametlikult kinnitanud ega ümber lükanud.
"Berliin kardab. Nad kardavad selliseid samme. Need on asjad, mida Saksamaa pole teinud nii kaua kui ma mäletan. Selliste otsuste tegemine Saksamaale midagi uut ja nad tahavad, et keegi nende kätt hoiaks. Või vähemasti nii see mulle paistab," rääkis mõttekoja EPC analüütik Amanda Paul.
Saksamaa nõue, et ka USA peaks tanke saatma kergitab küsimuse, kas selline siis ongi Euroopa julgeolek. Ehk kui ameeriklased silma ei pilguta, siis ei julge Berliin mitte midagi teha.
"Saksamaa justkui veel rõhutab seda, et tõesti Euroopa käed on seotud juhul kui USA ei astu esimesi samme, mis selle otsuse puhul tegelikult on väga küsitav, et miks ei saaks Saksamaa ise seda otsust vastu võtta," ütles rahvusvahelise kaitseuuringute keskuse asedirektor Kristi Raik.
Toimetaja: Barbara Oja