Suurbritannia teade, et annab Ukrainale Challenger 2 tanke, ei julgustanud reedel Saksamaal kogunenud kaitseministreid Ukrainale Saksamaal toodetud Leopard 2 tanke andma. Kas liitlased jätavadki oma tankiangaaride väravad lukku, on praegu võimatu hinnata.

Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse teadur Tony Lawrence ütles, et sõja algusest alates on lääs astunud üle endale seatud piiridest, aga see on võtnud aega.

"Kogu selle sõja jooksul oleme seadnud endale künniseid ja piiranguid, mida oleme valmis pakkuma. Sõja käigus oleme neid künniseid ükshaaval ületanud. Iga sammu järel tõestas Ukraina, et suudab neid relvi kasutada. Ma arvan, et praegu oleme selle protsessi järgmises etapis," rääkis ta.

Ukraina on saanud läänelt kõrgtehnoloogilisi relvasüsteeme eelkõige kaugelt laskmiseks – raketisüsteeme, õhu- ja tankitõrjerelvi. Tankid läheks Ukrainas vastasega sõjaväljal vahetult kokku. Suuremahulises tankilahingus pole lääne tankid teisest ilmasõjast saadik olnud. Nende andmine võib nii poliitikutel kui ka tootjatel käed värisema panna.

"Miski vahetul lahinguväljal pole tulejõult ega võimekuselt võrdne tankiga. See on põhjus, miks toetavad riigid siiamaani on hoidunud tankide andmisest. Kui seda täna tehtaks, oleks see järgmine iseseatud piir, millest üle astutakse," ütles Lawrence.

"Kui lääs annab varustust, siis ta võtab sellega ka vastutuse nende hoolduse ja logistika eest. Loomulikult riigid ja eriti firmad on huvitatud, et nende masin töötaks ja saavutaks Ukrainas häid tulemusi," rääkis Kaitseliidu peastaabi ülem kolonel Eero Rebo.