Jankelevitsh asub veebruarist ametisse rahvusvahelise kontserni Phoenix Group juhatuse liikmena. Töö Operaili nõukogus on tema sõnul nõudnud viimase aasta jooksul kiiret reageerimist ja otsuste langetamist, mida intensiivse põhitöö kõrvalt jätkata ei saa.

"Astun tagasi võrdlemisi rahuliku hingega, sest tegelikult mandaadi lõpuni oleks niikuinii jäänud kolm-neli kuud, aga teiselt poolt ka Operaili mittestrateegiliste ärisuundade võõrandamine, millega juhtkond ja nõukogu viimase aasta jooksul väga tihedalt tegeles, on jõudmas lõpusirgele," ütles Jankelevitsh.

Riigi kui omaniku soov, et riigile kuuluv ettevõte ei tegeleks Venemaalt ja Valgevenest pärit kaubaveoga, on Jankelevitshi sõnul sõja tingimustes arusaadav ja mõistetav. Eesti riigi otsus üksinda aga sanktsioonina ei tööta.

"Minister on öelnud ka seda, et riigiettevõte peab näitama teistele eeskuju. Ka see kõlab loogiliselt ja õigesti. Tõsiasi on aga see, et riigiettevõtte AS Eesti Raudtee taristul ei lõppenud Venemaalt ja Valgevenest pärit kaubavedu, vaid seda on üle võtmas teised turuosalised, sh ka Läti riiklik raudtee. See otsus täna kindlasti sanktsioonina ei toimi. Selleks, et taolistest otsustest ja ka sellest otsusest oleks sanktsioonina kasu, ehk Ukrainale sünniks midagi head ja Venemaale halba, peaks selle otsuse tegema riigid üheskoos," rääkis Jankelevitsh.

Jankelevitshi sõnul ei tulnud riigi käsk Vene päritolu kauba vedu lõpetada ettevõttele ootamatult, kuna suund selleks määrati juba mullu mais. "Võrdlemisi viimastel päevadel tekkis aga arusaamine detailidest, mis on lubatud ja mis ei ole," ütles ta.

Operaili tuleviku peab otsustama riik

Selles, et Vene kaupade veo lõpetamine on ettevõttele majanduslikult kahjulik, ei ole kahtlust. "Riik kindlasti andis endale ka sellest aru, kui seda otsust langetas. Operail kindlasti majanduslikult sellest ei võida, vaid vastupidi," rääkis Jankelevitsh.

Operail müüs Soome tütarettevõtte varad ligikaudu 28 miljoni euroga, mida võib Jankelevitshi sõnul pidada olusid arvestades võrdlemisi õiglaseks hinnaks. "See toimus professionaalse ja korrektse protsessi tulemusena. Kõikidel huvilistel oli võimalik pakkumine esitada, me müüsime sellele, kelle pakkumine oli parim. Nii et selles mõttes tehti antud oludes kõige parem otsus," ütles ta.

Jankelevitsh rõhutas, et Operaili tuleviku osas peab otsused langetama omanik ehk riik. Praegu on omanikuootusena sõnastatud strateegilise võime säilitamine Eesti raudteedel, tehes seda kasumlikult.

"Tänases olukorras ja selles osas, mis Operailil on lubatud täna teha, mõlema eesmärgi saavutamine samaaegselt ei ole võimalik – säilitada veovõime ja teha seda jätkusuutlikul moel. Selles mõttes tuleb riigil otsustada, mida tulevikus Operailist ootab. Kui omanik jätkuvalt ootab ja Eesti riigile on strateegiliselt oluline, et Operail ja raudteel kaubaveoteenuse võimekus jääksid alles, tuleks töötada välja süsteem, mille raames riik saaks tellida Operaililt vajalikku teenust ja seda vajalikult määral rahastada. Kui riigi ootused on teistsugused, võivad tulla kõne alla ka teistsugused lahenduskäigud, näiteks ettevõtte müük erainvestorile," rääkis Jankelevitsh.

Liitmine Eesti Raudteega ei tundu aga tema hinnangul käiguna, mis ettevõtte jätkusuutlikkuse probleemile reaalse lahenduse tooks, kuna see peaks toimima koostöös Euroopa Liidu regulatsioonidega.

Kaubavedu Eesti raudteelt ei kao

Raudteekaubavedude tulevik sõltub Jankelevitshi sõnul paljuski rahastusmudelist ja sellest, kui palju riik on valmis sellesse panustama ning kas seda on võimalik korraldada koos teiste turuosalistega.

"Mina usun, et liikumine raudteel Eestis ei lõppe ega tohi lõppeda, sest see on võrreldes näiteks maanteega oluliselt ohutum, efektiivsem ja keskkonnasäästlikum. Iseasi on see, milline on raudteeveo jätkusuutlikkuse jaoks vajalik rahastamismudel," rääkis Jankelevitsh.

Infrastruktuuritasud kinnitatakse aastaks ning nende väljaarvutamise metoodika üle on Operail, Eesti Raudtee ja TTJA palju debateerinud. Jankelevitshi sõnul on vajalik selle metoodika ülevaatamine. "Sõltumata metoodikast on vajalik, et infrastruktuuri tasu suurus oleks tulevikus aastate lõikes prognoositav ja stabiilne ning ka selline, mida turg taluks maksta," rääkis ta.