Mõtleme ennast korraks tulevikku, näiteks aastasse 2040. Teedel vuravad suures enamuses elektriautod, Tallinnast saab kiirrongiga Euroopasse, õhk meie ümber on puhtam kui kunagi varem. Isikliku autoga pole suurt mõtet Tallinna kesklinna enam trügida, sest lihtsam ja kiirem on liigelda ühistranspordiga.

Eriti mugav ja kiire sõit pealinna südamesse tekib lõunapoolsete väikeasulate inimestel, näiteks Kiilist, Sakust ja mujaltki, ning seda tiheda sõidugraafiku alusel liikuva linnalähirongiga. Või siis sõita hoopis Rae või Kiili vallast Tänassilma, Keila või Paldiski tööstus- ja logistikaparkidesse tööle. Lõpuks ometi saab vastu võtta hea töökoha Tallinna kesklinnas ja lähivallas elav laps saab käia õhtuti iseseisvalt Tallinnas trennis. Mõni ütleks, et elu nagu välismaal. Jah, unistama peab, sihte peab samuti seadma ja ikka pika plaaniga.

See unistus linnalähirongist aga jääks igaveseks unistuseks, kui 2023. aasta jaanuaris valitsuse algatatud ringraudtee eriplaneering praegu lõpetada.

Regionaal- ja põllumajandusministeerium saatis kooskõlastusringile eriplaneeringu lõpetamise eelnõu, mille eesmärk on lõpetada Tallinna ringraudtee asukoha valiku eriplaneering. Kogu see eelpool kirjeldatud tulevik kaob sel juhul igaveseks, kuna perspektiivse trassi alla jäävad maad ehitatakse täis ning raudteele poleks enam füüsiliselt võimalik asukohta leida.

Raudteede ja rööbastranspordi ettevaatav arendamine annab parima tulemuse aegruumiliste vahemaade vähendamisel ja kliimaeesmärkide saavutamisel. Kiired, mugavad ja tiheda sõidugraafikuga reisirongiühendused on tõsiseltvõetav alternatiiv isiklikule sõiduautole ning seeläbi autostumisele.

Seda tõendab ka asjaolu, et alates uute reisirongide tulekust 2014. aastal on rongireisijate arv Eestis kahekordistunud. Inimesed armastavad kiireid ja mugavaid ühendusi. Sama lugu on lennunduses. Suurema lennuki tulek Tallinna–Kuressaare liinile tõi kaasa reisijate hüppelise kasvu, vaatamata sellele, et varasem väike lennuk oli pidevalt pooltühi. Tõstes transpordi kvaliteeti tuleb rahvas alati kaasa.

Rongireisijate kasvus on jätkuvalt potentsiaali. Praegu käivad ehitustööd olemasoleva raudteetaristuga, et tõsta liikumise kiiruseid, kohati isegi kuni 160 km/h. Tänu raudtee elektrifitseerimisele suunatakse 2025. aasta algusest juba esimesed Tšehhist tellitud uued reisirongid liinile, mis hakkavad Eesti jaoks järk-järgult lahendama tekkinud veeremipuudust.

Olemasolevad reisirongid on maksimaalselt kasutuses ja osal väljumistel on isegi keeruline seisukohta leida. See on reaalsus ning sellest tulenevalt peame arvestama ka kasvupotentsiaaliga ja õppima teistelt riikidelt.

Peame ehitama valmis juba kavandatud raudteeühendused nii Pärnu-Riia suunal (Rail Baltic) kui ka pikendama läänesuunalise raudtee Turbast läbi Haapsalu Rohukülani ning nägema ette perspektiivseid uusi raudteekoridore koos kohalike peatustega, sh Tallinna ringraudtee ja Maardu suund.

Harjumaa omavalitsuste liit tegi koos oma liikmete ja ettevõtjatega valitsusele 2022. aastal ettepaneku algatada Tallinna ringraudtee eriplaneering, mis avab uued võimalused nii reisirongiliikluse arendamiseks kui ka kaubarongide liikluseks.

Selline arendus annab meie ettevõtjatele, sealhulgas sadamatele uue arengupotentsiaali ja kindlustunde, et kaubarongiliiklus Tallinna kesklinnast kaoks. Me ju ei kujuta ette, et ohtlikud veosed, mis raudteel küll vähe, kuid ikka liiguvad, hakkaksid manööverdama Koplis või läbima tulevast Rail Balticu peaterminali.

Harjumaa omavalitsuste liit, Tallinna linn, Keila linn, Lääne-Harju vald, Mainor Ülemiste AS, AS Technopolis Ülemiste, Ülemiste Center OÜ, AS Alexela Logistics, Paldiski Sadamate AS ja Tallinna Sadama AS osalevad Tallinna ringraudtee riigi eriplaneeringu kaasrahastamises, kuna näevad selles raudteekoridoris selget tulevikuperspektiivi.

Ümbersõiduraudtee rajamine võimaldab Paldiski ja Muuga sadamale arenguhüpet. Samuti võimaldatakse uusi ühistranspordiühendusi Ülemiste-Paldiski/Turba (perspektiivis Haapsalu/Rohuküla) suunal. Elektrifitseeritud reisirongiliikluse arendamine ja suurem integreerimine linnaliiklusesse aitab kaasa riigi kliimapoliitiliste eesmärkide saavutamisele.

Eriplaneeringu lõpetamise põhjuseks toob ministeerium rahapuuduse ja kärpenõuded. Nii kaugeleulatuvate projektide jaoks on vaja eelkõige otsida poliitilist tahet. Seejärel leitakse alati ka vahendid tahte elluviimiseks.

Eesti 200 teeb kõik selleks, et veenda koalitsioonipartnereid ringraudtee vajalikkuses. Tallinna ringraudtee riigi eriplaneeringuga tuleb seega jätkata. Taristule tuleb leida kõige parem ja kõige mõistlikum asukoht koos kohalike peatustega, et säilitada tulevikus võimalus selle raudtee väljaehitamiseks. Planeeringu koostamisega tuleb selgitada välja tegelik maavajadus (ca 30–50 meetri laiune raudteekoridor), mis võimaldab peale planeeringu kehtestamist need maad riigil omandada.