Omavalitsused taotlevad Tallinna ringraudtee eriplaneeringu algatamist

Foto: ERR

Harjumaa omavalitsused esitasid valitsusele taotluse Tallinna ringraudtee eriplaneeringu algatamiseks. Ühtlasi kinnitasid asjasse puutuvad omavalitsused ja ettevõtjad koostöölepinguga, et kaasrahastavad eriplaneeringu koostamist 1,3 miljoni euroga ja hoiavad seni maa sihtotstarbeliselt raudtee tarbeks.

Riigi eriplaneeringuga hinnatakse ringraudtee mõjusid ja pannakse paika lõplik trassivariant. Põhimõtteliselt algab raudtee Muuga sadamast ja möödub vastavalt planeeringule Ülemiste järvest kas põhja või lõuna poolt. Seejärel läbib trass pealinna lõunapoolsed vallad ja jõuab lõpuks Paldiskisse.

"Inimesed pääseksid liikuma, nii meie valla inimesed Tallinna teise otsa kui ka teiste valdade inimesed Paldiskisse tööle. /.../ Tallinna ringraudtee jõuab Muuga sadamasse, kus saab kaupa edasi vedada. Kui Rail Baltica tuleb, siis tekivad omakorda erinevad võimalused kaupa liigutada lõuna poole," selgitas Lääne-Harju abivallavanem Erki Ruben

Tallinn saab aga viia raudteekaubajaamad linnast välja.

"Praegu meil on Kopli kaubajaam ja Ülemiste kaubajaam ja tulevikus ideaalis me näeme, et nendes piirkondades võiks tulla teine linnaruumi areng. Aga samas ringraudtee toob meile ka täiendavaid liikumisvõimalusi. /.../ Seega perspektiivis vähendab liikluskoormust Tallinna tänavatel, sest teadaolevalt umbes 30 protsenti liikluskoormusest tuleb väljastpoolt Tallinna haldusterritooriumit," rääkis Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart.

Eriplaneerigu koostamisele peaks kuluma seitse aastat, seega raudtee ehitamine, valmimisaeg ja maksumus selgub tulevikus. Kuid praegu on viimane hetk planeerimise alustamiseks, ütles Harjumaa Omavalitsuste Liidu tegevjuht Andre Sepp. Sest just riiklik eriplaneering selgitaks välja raudteemaa asukoha. Vastasel juhul vallad kümme aastat raudteed ei ootaks.

"Valdade-linnade ülesanne on koostada üldplaneeringud, näha ette maakasutus, ruumilised arengud. Ja loomulikult, kui seal ei ole teisi n-ö sihteesmärke, siis on see kohaliku volikogu otsustada, kas ta läheb siis elamualaks, tööstusalaks, muuks puhkealaks," rääkis Sepp.

Kolmapäevase leppega kinnitas 11 partnerit, et nad on valmis seitsme aasta jooksul eriplaneeringut rahastama 1,3 miljoni euroga. Riik peaks lisama 2,1 miljonit.

Ministeeriumid annavad taotlusele oma hinnangu ja alles seejärel tehakse valitsusele ettepanek riigi eriplaneeringu algatamiseks.

"Planeeringu rahastamise otsus tehakse vabariigi valitsuse poolt koos planeeringu algatamisega," ütles rahandusministeeriumi planeeringute valdkonna juht Heddy Klasen.

Toimetaja: Merili Nael

Allikas: "Aktuaalne kaamera"

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: