Hiljuti me nägime Kosovos taas pingeid. Kui tõsine see oli või oli see rohkem poliitikute mõõgatäristamine?

See sõltub sellest, kuidas te tahate seda näha. Mitmete kuude jooksul on Serbia Kosovot korduvalt sõjaga ähvardanud. Seda tegid nad ka seoses auto numbrimärkidega. Ma olen kindel, et te olete lugenud, kuidas sõjad võivad alata ja ma olen kindel, et te ei ole kunagi kuulnud, et sõda võiks alata auto numbrimärkidest.

Aga see ei ole tegelikult numbrimärkide pärast, vaid see on viis, kuidas Serbia tegutseb meie piirkonnas. Nad võtavad väikese kunstliku probleemi ja teevad selle nii suureks, et lõpuks räägivad nad sõjast ja rahust seoses auto numbrimärkidega.

Teisalt on Kosovo institutsioonid väga stabiilsed, me oleme rahvusvahelise kaitse all, kohal on KFOR ehk NATO väed. Nii teab igaüks Belgradis, et ei ole hea mõte meid sõjaga ähvardada. Aga see on veidi seotud ka Serbia sisepoliitikaga. Vučic (Serbia president Aleksandar Vučic – toim) tahab end näidata kellenagi, kes käitub jõuliselt rahvusvahelise kogukonna vastu ja veelgi enam, ta tahab panna rahvusvahelise kogukonna tegelema auto numbrimärkidega selle asemel, et nõuda talt sanktsioone Venemaale, nagu me kõik oleme teinud. Eesti on seda teinud, Kosovo on seda teinud ja kogu Euroopa on seda teinud. On ainult üks riik Valgevene kõrval, mis on seisnud väga selgelt Putini kõrval ja see on Serbia.

Selline on meie naabruskond, see on veidi keerukas, aga me usume, et küpse strateegiaga suudame me need probleemid lahendada.

Kas te ei leia, et see on veidi ka teie valitsuse süü, tegeleda auto numbrimärkidega ja lõpuks tõesti jõuda peaaegu et sõjani nende pärast?

Aga kas teil Eestis on erinevad autonumbrid erinevates piirkondades? Ei, teil on Eesti autonumbrid. Samamoodi on Kosovos.

Et mõista, kust see tuleb, siis meil on kokkulepe 2011. aastast autonumbrite kohta. See, mida me palusime ja täitma asusime, on seesama kokkulepe 2011. aastast, mida Serbia ei ole siiani suutnud täita. See puudutab kõikide liikumisvabadust ja õigusriiki. Kui Eestis kellelgi ei ole seaduslikku autonumbrit, siis ei ole neil ka kindlustust ja kui ei ole kindlustust, siis kes maksab kahjude eest.

Nii et kõigepealt on see õigusriigi küsimus. Uus Kosovo valitsus, mis asus ametisse märtsis 2021, andis ühe suure lubaduse tagada õigusriik kõikjal meie riigis ja midagi praegu aset ei leiagi.

Jah, ma saan aru, aga olukord Eestis ja siin on erinev. Kas te ei mõelnud, et autonumbrite teema võib samuti konflikti lõkkele puhuda?

Ma arvan et Kosovos nagu ka Eestis, Saksamaal, Prantsusmaal ja kõikjal mujal peavad kõik kodanikud olema võrdsed samasuguste õiguste ja privileegidega. Privileegide puudumist ei saa pidada diskrimineerimiseks. Sõltumata sellest, kas tegu on albaanlaste, serblaste, bosnialaste, türklaste või kellega iganes, peame me tagama turvalisuse oma teedel. See on meie esimene prioriteet. Jällegi, selline väga kunstliku põhjuse otsimine ja sellest suure rahvusvahelise skandaali tegemine on mulle uudne ja see ei ole tegelikult autonumbrite küsimus, vaid tähelepanu kõrvalejuhtimine strateegialt, mille Serbia president Vučic on valinud vastu kõiki meie partnereid hoides kokku Venemaa presidendi Vladimir Putiniga.

Kas te tunnete oma piirkonnas ka sõja mõju?

Nagu kõik Euroopas tunneme me sõja mõju. Ühelt poolt sellepärast, et sõjast Kosovos ei ole möödunud veel väga kaua aega, inimesed, kes ei mäleta Kosovo sõda on vaid 25-aastased.

Nii et me teame täpselt, mida Ukraina ja Ukraina vapper rahvas läbi elab. Me mõistame väga hästi, mida tähendab, kui pole teada, mida tulevik toob ja millal sõda lõppeb. Me mõistame väga hästi, mida tähendab olla samal ajal silmitsi verise sõjaga ja diskrimineerimise ning suure põgenike hulgaga.

Teisalt maksame me samuti kõrgemat hinda mitte üksnes energia eest vaid ka toidu ja kõige muu eest, nagu kõik Euroopas. See ei tähenda aga et me ei oleks Ukrainaga solidaarsed ja me teame, kuidas see sõda lõppeb, Putin kaotab selle sõja ja Ukraina võidab, see on vaid aja ja Euroopa ning teiste partnerite solidaarsuse tugevuse küsimus.

Euroopa Liit loodab jõuda suhete normaliseerimise kokkuleppeni sel aastal? Kui optimistlik teie olete ja mis sellest kompromissleppes peaks kindlasti olema?

See on dialoog Serbiaga, mis algas 2011. aastal. Sellest ajast alates oleme jõudnud mõnede väikeste tulemusteni, aga dialoog peaks viima meie kahepoolsete suhete normaliseerimiseni. See tähendab kõigepealt vastastikkust tunnustamist. Tuleb tunnustada teist osapoolt, tema suveräänsust ja terviklikkust ning hakata sellest lähtudes normaalselt käituma. Normaalne on käituda hea naabrina, mitte ähvardada naabreid sõjaga. See on võimalik, ma usun.

Ametis oldud kahe aasta jooksul oleme me püüdnud tuua dialoogi uut dünaamikat ja me oleme püüdnud näidata, et lahendused on võimalikud. Euroopa Liit on alates eelmise aasta augustist lubanud meile, et meil tulevad igakuised kokkulepped selle dialoogi raames. Ma olen väga mures, et see ei ole juhtunud. Me kohtusime detsembris ühel korral, et rääkida autonumbritest, aga mitte kokkuleppest.

Seda on vaja, et jõuda suhete normaliseerimiseni, see puudutab vastastikkust tunnustamist ja see võib aset leida. Aga dialoogiks on vaja kahte huvitatud osapoolt ja praegu minu tunne ütleb, et Serbia ei ole sellele eriti pühendunud.

See sõltub meist mõlemast, aga praegu sõltub eelkõige Serbiast kui tõsiselt nad dialoogiprotsessi võtavad.

Ei saa kujuneda edukat dialoogi, kui meie naaber meid ähvardab ja toob oma sõjaväe meie piirile. Samal ajal kui Kosovo osaleb sõjaväeõppustel koos Euroopa Liidu ja NATO riikidega, siis Serbial oli alles 2021. aastal üle 100 ühise sõjaväeõppuse koos Venemaaga. Me mõistame neid sõnumeid ja me teame, et Venemaa on läbi Serbia ohuks meie piirkonnale ja sellepärast vajame me Euroopa Liidult ja teistelt liitlastelt selgeid sõnumeid.

Belgrad on öelnud, et kompromisskokkulepe peab kindlasti tagama Serbia kogukondade assotsiatsiooni ja suurema autonoomia serblaste kogukondadele. Kas see on Prištinale vastuvõetav?

Nad räägivad 2015. aasta kokkuleppest. Seal on säte, mis pidi jõustuma ainult juhul, kui meie konstitutsioonikohus selle heaks kiidab. Aga meie konstitutsioonikohus leidis, et see kokkulepe rikub meie põhiseaduse 23 artiklit.

Ei ole võimalik leida demokraatlikus maailmas valitsust, või ei tohiks olla leida valitsust, kes oleks valmis rakendama midagi, mis rikub tema enda põhiseadust. Meie põhiseadus on väga noor, uus ja moodne. Selle on loonud endine Soome president Martti Ahtisaari. See põhiseadus sisaldab laiendatud vähemuste õigusi. Ma võin kihla vedada, et see on põhiseadus, mis praegu Euroopas kõige paremini vähemusi kaitseb.

Lisaks sellele, kui Serbia soovib rääkida vähemuste õigustest, siis me oleme valmis sellest uuesti rääkima, aga sellest ei saa rääkida ühepoolselt. Sest samamoodi on Serbias albaanlaste vähemus. Meie jaoks ei ole probleem anda serblastele samasugused õigused, nagu Serbia annab oma vähemustele. Aga meie tagame praegu vähemustele suuremad õigused kui ükskõik kes teine meie piirkonnas. Selline assotsiatsioon, mille keskmes on rahvus on 19. sajandi lahendus. 2023. aastal me teame, et multirahvuselistel riikidel on teised väärtused ja mitte kõigepealt rahvus.

Me teame, et Brüsseli läbirääkimistel seisab ees palju väljakutseid, aga me oleme veendunud, et meie delegatsioon saavutab seal häid tulemusi juhul kui Serbia tõepoolest asja tõsiselt võtma hakkab.

Aga kas te olete valmis sellest assotsiatsioonist rääkima, sest ma saan aru, et see on oluline Belgradile ja ka teistele asjaosalistele?

Te räägite kahest erinevast asjast. Belgrad räägib tõepoolest sellest assotsiatsioonist, aga see ettepanek on surnud ja seda ei ole võimalik taaselustada. Konstitutsioonikohus otsustas, et seda ei juhtu. Oma partnerite ja liitlastega rääkides kuuleme me, et see peaks olema moodustis, mis annab serblaste kogukonnale õigusi, aga ma ei näe mingeid õigusi, mida konstitutsioon neile ei taga.

Kui me räägime täitevvõimust, siis on parim näide Bosnia ja Hertsegoviina, kus nad seadsid sisse mehhanismi, tagades ühele rahvale sellise täitevvõimu, et riik ei toimi enam. Midagi sellist me Kosovos teha ei kavatse. Vähemuste õigused on olulised, me oleme multirahvuseline riik, samas selliste õiguste andmine, mis meie riigi paralüseerib ja muudab selle mittetoimivaks, seda ei juhtu. Sellepärast me ütleme, et räägime kõigest, mitte ainult assotsiatsioonist, et me lõpuks jõuaksime vastastikkuse tunnustamiseni ja selleni, et samasugused põhimõtted kehtivad mõlemale poolele.

Millal Kosovo pääseb Euroopa Liitu, milline on teie prognoos?

See on raske küsimus, sest me ei tea kui tõsiselt Euroopa Liit räägib Lääne-Balkani integreerimisest. Kui see on võimalik, siis Kosovo osaleb selles protsessis muidugi, aga ma kahtlen väga, et Euroopa Liit selleks valmis on. Euroopa Liit ise otsib identiteeti ja ühtsust.

Venemaa sõda Ukraina vastu näitas taas, et Euroopa Liidul läheb aega, et saada ühenduseks, mida kodanikud soovivad. Sellepärast ei astu Kosovo sentimeetritki kõrvale Euroopa teelt, aga samas me teame, et Kosovo peab saama NATO lähedaseks partneriks, sest NATO-ga on meil olnud head kogemused, NATO päästis Kosovo genotsiidist, NATO on siin kohal ja tagab julgeolekut ja rahu. NATO peaks Kosovole õige pea oma ukse avama, sest Kosovo on usaldusväärne ja tõsine partner NATO-le kõigis olulistes aspektides.