Clyde Kull: kümme sihtmärki välispoliitika märklaual 2023. aastal

Clyde Kull.
Clyde Kull. Autor/allikas: Anette Parksepp/ERR

Alanud aasta üks uudne moment on Jaapani kerkimine oluliseks geopoliitiliseks tegijaks. Ja esimest korda pärast šahhi kukutamist Iraanis 1979. aastal on islamivabariigi tulevik tõsiselt kahtluse all, kirjutab Clyde Kull.

Taani vanasõna kohaselt on "raske teha ennustusi, eriti tuleviku kohta". Sellegipoolest oleks allpool pakkuda kümme ennustust maailmas toimuvale alanud aastaks.

Esiteks, aasta domineeriv teema, sõda Ukrainas, jätkub, kuigi vähem intensiivsel tasemel. Ei Venemaa ega Ukraina ei suuda saavutada täielikku sõjalist võitu, kui võidu all mõista teise poole alistamist ja sõjajärgse territoriaalse või poliitilise lahenduse tingimuste dikteerimist.

Ka diplomaatia ei saavuta edu, kui edu all mõista kokkuleppe saavutamist, mida mõlemad pooled on valmis allkirjastama ja järgima. Rahu – või tõenäolisemalt vaherahu – eeldab kompromisse ning selleks vajalikke tingimusi. Mõlemal poolel on need elemendid silmatorkavalt puudu (kuigi väga erinevatel põhjustel).

Teiseks, palju keskendutakse Taiwani pärast peetava sõja võimalusele, kuid 2023. aastal tundub see väga ebatõenäoline. Hiina liidril Xi Jinpingil on käed-jalad täis tegemist koroonasse haigestumiste plahvatusliku kasvuga, mis koormab riigi tervishoiusüsteemi, tõstatab küsimusi valitseva kommunistliku partei pädevusest ja nõrgestab veelgi aeglustuvat majandust.

Hiina ei ole kaugeltki loobunud oma eesmärgist saavutada kontrolli Taiwani üle, vajadusel ka jõuga, ja kindlasti jätkub surve avaldamine Taiwanile, kuid tõenäoliselt on vähemalt paariks aastaks otsene agressiivne tegevus edasi lükatud.

Kolmandaks, aasta varjustväljuja on Jaapan, kes on tõusmas oluliseks geopoliitiliseks tegijaks. Maailma suuruselt kolmanda majanduse majanduskasv on korrigeeritud ülespoole, 1,5 protsendini ning kaitsekulutused on kavas kahekordistada, jõudes kahe protsendini SKP-st. Jaapan, millel on üks piirkonna võimekamaid sõjavägesid, tihendab veelgi sõjalist koostööd USA-ga, et tõrjuda Hiinat või vajadusel asuda kaitsele Hiina agressiooni korral Taiwani vastu. Veelgi enam kui Saksamaa puhul on 2023. aasta Jaapanile aasta, mil ta astub Teise maailmasõja järgsesse uude ajastusse.

Neljandaks, Põhja-Korea teeb lisaks sagedastele raketikatsetustele peaaegu kindlasti ka oma seitsmenda tuumakatsetuse. Lõuna-Korea ega USA ei suuda selliseid tegevusi takistada, samal ajal kui Hiina, ainus riik, millel on selleks võimalus, hoidub oma märkimisväärse mõjuvõimu kasutamisest, et mitte nõrgestada oma naabrit ja käivitada protsesse, mis võivad põhjustada ebastabiilsust tema äärealadel.

Viiendaks, Atlandi-ülesed suhted, mis on praegu tugevamad tänu ühisele valmisolekule seista vastu Venemaa agressioonile ja aidata Ukrainat, kannatavad suureneva hõõrdumise all. Eurooplased on rahulolematud USA majandusprotektsionismiga ja ameeriklased omakorda Euroopa jätkuva majandusliku sõltuvusega Hiinast. Suhteid võivad kahjustada ka esile kerkivad erimeelsused Ukraina sõjalise, majandusliku ja diplomaatilise toetamise ulatuse ning kaitsekulutuste taseme osas.

Kuuendaks, maailmamajandus kasvab tõenäoliselt aeglasemalt, kui enamik vaatlejaid praegu prognoosib. Rahvusvaheline Valuutafond ennustab 2,7 protsenti üldist majanduskasvu, kuid tegelikkuses võib see olla väiksem, põhjuseks Hiina ebaõigesti juhitud võitlus koroonaga ja USA Föderaalreservi otsus jätkata intressimäärade tõstmist, et vähendada inflatsiooni. Poliitiline ebastabiilsus osades Aafrika ja Ladina-Ameerika riikides, äärmuslikud ilmastikunähtused ja tarneahela häired mõjutavad samuti maailma majandustulemusi.

Seitsmendaks valmistab jätkuvalt pettumust ÜRO iga-aastane kliimamuutuste konverents (COP28, mis toimub Dubais). Kuna lühiajalised majandusmured ületavad keskpikad ja pikaajalised kliimakaalutlused, on tõenäoline, et globaalse soojenemise mõju muutub hullemaks, enne kui see muutub veelgi hullemaks.

Kaheksandaks, Iisraeli ja Palestiina suhted muutuvad vägivaldsemaks, kuna Iisraeli asundustegevus laieneb ja nigelad on ka läbirääkimiste väljavaateid Palestiina riigi loomiseks tingimustel, mida nii iisraellased kui ka palestiinlased suudaksid aktsepteerida. Seevastu muutub üha enam reaalsemaks tupikusse viiv "ühe riigi" lahendus.

Üheksandaks, India valmistab jätkuvalt pettumust neile, kes ennustavad talle suurt tulevikku. India ostab jätkuvalt Venemaalt relvi ja naftat ning klammerdub liitumisvälisele positsioonile isegi siis, kui ta otsib suuremat abi läänelt Hiina vastu. Ja sisepoliitiliselt on oht, et India muutub üha vähem liberaalsemaks ja vähem ilmalikuks.

Lõpuks on Iraan tõenäoliselt Ukraina kõrval 2023. aasta teine domineeriv teema. Režiimivastased protestid laienevad ja nende mõju suureneb, kuna majandusolukord halveneb ja juhtkonnas tekivad lahkarvamused selle üle, kas teha kompromiss meeleavaldajatega või arreteerida ja tappa nad.

Arvestades Iraani sõjalist abi Venemaale ja USA soovi vältida majandusliku päästerõnga viskamist raskustes olevale režiimile, ei taastata 2015. aasta tuumakokkulepet. Tilguti küljes rippuv režiim võib aga saada armuaega tänu kasvavatele naftatuludele, sest USA, millele hetkel on olulisem hoida kodus inflatsioon kontrolli all, ei kiirusta sanktsioone sajaprotsendiliselt kohaldama.

Iraani juhid võivad otsustada jätkata oma tuumarelvaprogrammi edendamist lootuses kas saavutada läbimurre või vallandada Iisraeli rünnak, mis võimaldaks neil konsolideerida rahvuslikku ühtsust. Teine võimalus on, et riigi julgeolekujõudude karmistuv tegutsemine võib viia kodusõja lävele. Esimest korda pärast šahhi kukutamist 1979. aastal on islamivabariigi tulevik tõsiselt kahtluse all.

Kõik see tõotab pingelist välispoliitilist aastat.

Toimetaja: Kaupo Meiel

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: