Paludes Venemaa elanikel sügisel hinnata oma riigi suhteid läänenaabritega, pidasid vastajad suhteid kõige paremaks Valgevenega. Kui Valgevene sai skaalal 1-16, kus on 16 oli kõige negatiivsem hinnang, valdavalt hindeks 1 või 2, siis suhteid Soome ja Norraga hindasid vastajaid valdavalt 7 või 8 palliga.

Hinnangud Venemaa suhetele Eestiga jäid eri linnades ning eri vanusegruppides 9 (Kaliningradi alla 40-aastased) ja 14 (Moskva üle 40-aastased ja Pihkva alla 40-sed) vahele, valdav hinne oli 11 palli.

Samas Venemaa suhteid Leedu, Läti ja Poolaga hindasid venelased üldiselt ühe-kahe palli võrra madalamalt.

Kõige halvemaks pidasid vastajad Venemaa suhteid Ukrainaga, mida hindasid kõik vastajad 16 palliga.

Üldiselt ei ole venelaste suhtumine Eestisse siiski muutunud, küll on halvenenud Venemaa elanike suhtumine Eesti valitsusse, selgus uuringust.

Balti riike nähakse keskmisest ohtlikumana

Skaalal, kus vastajad pidid hindama naaberriikidest lähtuvat ohtu Venemaale, olid Balti riigid suhteliselt samal tasemel – vahemikus 4–8 palli, kus 1 on kõige suurem oht.

Ukrainast lähtuvat ohtu hinnati 1 või 2 palliga, Poolat valdavalt 3 palliga. Soomest lähtuvat ohtu hinnati valdavalt 8–9 palliga, Norrat nähti veel pisut vähem ohtlikuna.

Valgevenest lähtuvat ohtu Venemaale hinnati peamiselt 16 palliga, mis on kõige madalam võimalik hinnang.

Fookusgruppides tehtud intervjuudest selgus, et venelased heidavad Balti riikidele ette NATO-sse astumist ning leiavad, et sellega kaotasid nad taas oma iseseisvuse. Samuti leidsid vastajad, et eestlased vihkavad Venemaad, piiravad vene keele kasutamist, kirjutavad ümber Teise maailmasõja ajalugu ja teisaldavad selle monumente ning arvati ka, et NATO tankid on Narvas valmis sissetungiks.

Toetus sõjale Ukrainas on pisut langenud

Levada keskuse uuringust selgus ka, et venelaste toetus sõjale Ukrainas on pisut vähenenud.

Kui eelmise aasta märtsis toetas Vene relvajõudude sissetungi 81 protsenti vastanutest, siis juunis oli selliseid 75 ja detsembris 71 protsenti.

Tegemist oli teise vooruga Levada keskuse uuringust "Venelaste suhtumine Eestisse, Balti riikidesse, Euroopasse". Selle käigus küsitleti üle riigi 1600 inimest ning viidi läbi fookusgrupi uuringud viies linnas: Moskvas, Peterburis, Kaliningradis, Pihkvas ja Kingissepas.  

Küsitluse tulemuste tutvustamise korraldas teisipäeval välisministeerium.