Hiljuti Venemaal tehtud küsitlusuuringu kohaselt toetab enamik Vene inimesi rahukõnelusi Venemaa ja Ukraina vahel, kuigi samas toetab ka enamik Vene inimesi "sõjalise erioperatsiooni" jätkumist Ukraina vastu.

Üha suurem hulk venelasi pole enam kindlad, miks Venemaa Ukrainale kallale tungis. Küsitlusuuringu korraldasid 23. novembrist 30. novembrini ühiselt Vene Levada keskus ja Chicago Council.

Üks uuringu põhilisi tulemusi oli Vene kodanike suure osa (74 protsenti) passiivne toetus Venemaa sõjategevusele Ukrainas. Kindlalt toetava seisukoha valis 42 protsenti vastanutest ning 32 protsenti pigem toetava hoiaku.

Samas napilt 53 protsenti venelastest arvab, et Venemaa "sõjaline erioperatsioon" Ukrainas on olnud edukas. 31 protsenti küsitlusuuringule vastanutest hindas Venemaa sõjategevuse Ukrainas ebaedukaks.

Napp enamus (53 protsenti) Vene Föderatsiooni kodanikest arvab, et Vene valitsus peaks alustama Ukrainaga rahukõnelusi. Samas 41 protsenti küsitlusuuringule vastanutest toetab sõjategevuse jätkumist.

Küsitlusuuringu kokkuvõttes tuuakse esile, et kui küsitlusuuringu käigus mainiti inimestele sõja tõttu tekkinud kulusid, siis suurenes nende inimeste hulk, kes eelistavad rahukõnelusi. Tervelt 61 protsenti vastanutest toetaks rahukõnelusi, kui on valida sõjategevuse jätkumise ning Vene sõdurite hukkumise vahel.

Hoolimata valmidusest pidada kõnelusi Ukrainaga ei toeta tervelt 78 protsenti küsitlusuuringule vastanutest Krimmi tagastamist Ukrainale ega Donbassi Ukrainale andmist (66 protsenti).

Sõda Ukraina vastu toetavad enim need venelased, kes vaatavad rohkem televisiooni, loevad peamisi Vene ajalehti ja kuulavad Vene raadiot. Need Vene Föderatsiooni kodanikud, kes neid allikaid ka usuvad toetavad suurema tõenäosusega sõda Ukraina vastu võrrelduna nendega, kes tarbivad ka neid allikaid, mis pole nõnda tugeva Kremli kontrolli all.

Sõjategevust toetavad märksa vähem need inimesed, kes usaldavad allikaid internetist ning eriti madal toetus on see nende inimeste seas, kes usaldavad Telegrami kanaleid, sõpru ja sugulasi ning sotsiaalmeediat.

Küsitlusuuringu kokkuvõttes tuuakse ka välja, et võrrelduna märtsiga on kasvanud nende osakaal, kes pole kindlad, mis on Venemaa algatatud "sõjalise erioperatsiooni" eesmärk. Kui veel märtsis oli selliseid inimesi üheksa protsenti, siis viimase küsitlusuuringu kohaselt 15.

Ainult neli protsenti Vene kodanikest arvavad, et Venemaa sõjategevuse eesmärk on osa Ukraina territooriumi annekteerimine.

31 protsenti vastanutest arvab, et sõjategevuse eesmärk on venekeelse elanikkonna kaitse Donbassi piirkonnas ning 23 protsenti arvas, et sõda tuli alustada, et ennetada rünnakut Venemaale. 21 protsenti vastanutest arvab, et sõja eesmärk on Ukraina vabastamine "rahvuslastest" ja "natsidest". Ainult kuus protsenti vastanutest usub, et "sõjalise erioperatsiooni" eesmärgiks oli peatada NATO laienemine.

Viimaste Ukrainas tehtud küsitlusuuringute kohaselt pole ka enamik ukrainlastest nõus loobuma rahu nimel annekteeritud Ukraina territooriumist. Novembris Ukrainas tehtud küsitlusuuringu kohaselt tahab enamik ukrainlastest kogu riigi vabastamist, sh Donbassi ja Krimmi.

Rahvusvahelise üldsuse hinnangul on Venemaa otsus okupeerida ja annekteerida Ukraina territooriumi osad ebaseaduslik.