"Kuna meil on koroona kohta teadmised, siis juba suvel polnud koroona enam uudne ja ohtlik nakkushaigus. Sellisena sotsiaalministeerium ja terviseamet teda juba tajuvad. Kui aga peaks tulema uus potentsiaalselt surmav Covid-19 tüvi, muutuks Covid-19 nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse (NETS) kohaselt taas uudseks ja ohtlikuks nakkushaiguseks," rääkis Peterson.

Peterson rõhutas, et praegu on Eestis jätkuvalt hädaolukorra oht ja Covid-19 levikul hoitakse silma peal. Küll aga ei saa praeguses olukorras kehtestada enam ulatuslikke piiranguid, sest hetkeolukord seda ei luba. "Paxlovidi saabumine Eesti apteekidesse kinnitab, et tegu on mõistlikul määral ohtliku haigusega, mille puhul me megapiiranguid enam seada ei saa," sõnas Peterson.

Samas võib uue SARS-CoV-2 mutatsiooni tulles olukord muutuda. "Meil pole kindlust, et Eestit ei võiks tulevikus ohustada uus ohtlik SARS-CoV-2 viiruse tüvi. Me oleme paindlikud ja oleme valmis liikuma tagasi [piirangute juurde], kui meil tekib selleks NETS-ist lähtuv õiguslik alus," ütles minister.

Praegu jälgivad Eestis koroona levikut terviseamet ja teadusnõukoda. Neist esimene vaatleb eri andmete põhjal Eestis toimuvat, kuid teadusnõukoja kohustus on silmas pidada maailmas toimuvat.

Ministri sõnul on Eesti ohutase praegu koroona mõistes "kollases" piirkonnas ja alles paari nädala eest, kui haiglates oli ühekorraga palju gripi- ja koroonapatsiente, olid rahvatervishoiu asjatundjad üsna murelikud.

Petersoni sõnul pole võimalik veel öelda, et koroonapandeemia on läbi. "Pandeemia saab lõppenuks kuulutada Maailma Tervishoiuorganisatsioon (WHO), kes pole seda veel teinud," sõnas minister. "Ka Eestis on nakatumine koroonasse suur, ta ei täida veel haiglaid, aga ohvreid on," sõnas Peterson.

Kuigi varem on avalikkuses mainitud, justkui oleks koroona uudse ohtliku nakkushaigusena defineeritud ka vastavas nakkushaiguste nimekirjas, siis terviseameti kommunikatsioonijuhi Imre Kaasi sõnul taolist nimekirja ei eksisteeri. "Koroona staatust pole võimalik fikseerida, sest seire toimub reaalajas. Viirus n-ö defineerib ennast ise ja hinnang on olukorrapõhine," sõnas Kaas.

NETS-i kohaselt on "eriti ohtlik nakkushaigus" suure nakatavusega haigus, mis levib kiiresti ja ulatuslikult või mille kulg on raske või eluohtlik. NETS-is on nimetatud eriti ohtlikuks nakkushaigused katk, koolera, kollapalavik, viiruslikud hemorraagilised palavikud ja tuberkuloos. NETS-i teise paragrahvi lõige kaks –mis lisati seadusesse koroona tulles aastal 2020 – sätestab, et uudne ohtlik nakkushaigus on nakkushaigus, millel on eriti ohtliku nakkushaiguse tunnused ning millel puudub või ei ole kättesaadav efektiivne ravi või mille levik võib ületada haiglate ravivõime.

Terviseameti andmetel lisandus eelmisel nädalal 1169 Covid-19 haigusjuhtu. Üle-eelmise nädalaga võrreldes registreeritud haigusjuhtude üldarv vähenes 13 protsendi võrra. Eelmisel nädalal suri koroonaga kaheksa inimest, kelle keskmine vanus oli 78 aastat.