Riikliku lepitaja Meelis Virkebau vahendatud ettepaneku kohaselt võrdsustab Tallink 2023. aasta palgatõusu perioodil 2020 – 2022 toimunud inflatsiooniga.

"Ehk kui statistikaameti andmetel on olnud inflatsioon sel perioodil 24,4 protsenti, siis käesoleva aasta palgatõus viiks selle sellega täpselt võrdseks. Käesoleval aastal tähendaks see, et Hansaliinis (teenindaval personalil – toim.) tõuseks palgad keskmiselt 9,9 protsenti ja HT Laevateeninduses (tehniline personal – toim.) 12,5 protsenti. See viib meid selles mõttes nullpunkti, et viimase kolme aasta inflatsioon on olnud 24,4 protsenti ja [siis oleks ka] palgad tõusnud 24,4 protsenti," selgitas Nõgene. Ta rõhutas, et Tallinki töötasud on tõusnud kiiremini kui Eesti keskmine töötasu. Eesti keskmine töötasu tõusis samal perioodil 19,3 protsenti ning 2022. aasta keskmiseks palgatõusuks on valemis arvutatud 8,5 protsenti.

Senine planeeritud ja kahepoolselt kokkulepitud palgatõus oli vastavalt 7 protsenti ja 10 protsenti, ütles Tallinki juht.

Edaspidiseks teeb aga Tallink ettepaneku sõlmida seitsmeaastane kokkulepe, millega tõstetakse töötasusid iga aasta eelmise aasta tarbijahinna indeksi ja Eesti keskmise palga protsentuaalse muutuse aritmeetilise keskmise võrra, lisas Nõgene.

16. jaanuaril Tallinkis hoiatusstreigi korraldanud Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühing (EMSA) on varasemalt teatanud, et küsib teenindavale personalile keskmiselt 17,5-protsendist ja tehnilisele personalile 22,5-protsendist palgatõusu.

EMSA esimees Jüri Lember ütles reedel ERR-ile, et kui palgatõusu osas võib kokkulepe olla lähedal, siis enam muret tekitavad Tallinki esitatud ettepanekud koosseisude suuruse kohta .

"Mis puudutab käesoleva aasta palgatõusu, siis meile tundub see number, kui siia lisada veel paar protsenti ja põhimõtted kokku leppida, et võib-olla me isegi jõuame üsna ühistele seisukohtadele ehk kompromissini," rääkis Lember. "Mis aga puudutab palgatõusuga seonduvat soovi täna kehtivat minimaalset koosseisu ehk töötajate arvu korrigeerida erinevate reisijatemahtude kohta, siis siin meil on väga skeptiline lähenemine," lisas ta.

Lemberi sõnul on Tallink viimase paari aasta jooksul mitu korda püüdnud töötajatega sel teemal arutelu algatada, aga sellega ei ole kusagile jõutud.

"Meie põhiprobleem on laevade peal see, et meie nägemuses üsna paljudes olukordades inimesed töötavad oma töö intensiivsuse ja võimete piiril. Tööandja toob välja, et samas on terve hulk reise ja liine, kus on reisijate arv muutunud ja kus oleks töökorralduse muutustest tulenevalt võimalik veel vähem töötajaid kasutada. Siin on selge erimeelsus täna olemas," rääkis EMSA juht.

"Aga me näitame kindlasti omalt poolt üles ka head tahet ja proovime ikkagi lepitaja ettepanekul tööandja nägemuse endale ka selgeks saada, et kuidas ja mismoodi on võimalik  miinimumkoosseisu täna veel vähendada," lisas Lember.

Järgmisel nädalal peavad Tallinki ja ametiühingu esindajad ilma riikliku lepitajate kohtumise, kus püüavad kokkuleppele jõuda.

"Meie läbirääkimised jätkuvad siit edasi juba ilma riikliku lepitajata kahepoolselt järgmisel nädalal, kui EMSA esindajatel on olnud võimalus meie pakutud lahendusi arutada ja kaaluda ning meie arvutuskäike kontrollida. Kui neis leitakse eksimusi, siis need korrigeeritakse," lubas Nõgene.

Ta avaldas lootust sõlmida EMSA-ga lõplik kokkulepe 10. veebruaril.