Maaülikooli loomakliinik plaanib patsientide arvu kasvu tõttu laieneda

Foto: ERR

Eesti maaülikool plaanib oma veterinaaria õppekompleksi ja loomakliinikut laiendada. See investeering ei leevenda aga Eestis tekkinud veterinaaride puudust, kuna lõpetajate arv pidevalt väheneb ning suurem osa neist on välistudengid.

Eesti maaülikooli (EMÜ) loomakliinikus on viimastel aastatel patsientide arv järsult tõusnud ning kõik loomad ei mahu enam praegustesse ruumidesse korraga ära, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Me ei räägi ainult koertest-kassidest, ka meie hobustest patsientide arv on viimaste aasta jooksul tõusnud tugevalt. Seega me vajame eeskätt ruume, kuhu ehitada statsionaare. Soovime uuendada ja ehitada uusi vastuvõturuume, Võibolla teeme ka eraldi koerte-kasside vastuvõtu," rääkis EMÜ loomakliiniku ülemarst Aleksander Semjonov.

Patsientide arvu kasvule ei jõua Semjonovi sõnul järele ka loomaarstide arv, veterinaarid üle eesti on ülekoormatud. Eestis loomaarstiks saamiseks tuleb läbida kuue aastane õpe maaülikoolis. Mullu oli eestikeelse õppe lõpetajaid vaid 16.

Haridusministeeriumi kõrghariduse valdkonna juht Kristi Raudmäe ütles, et suurem lõpetajate arvu langus on olnud just viimasel kahel aastal, kus tõenäoliselt võib näha ka koroonakriisi mõjusid.

"See peab kindlasti olema ülikooli eesmärk, et kui kasvatada ei saa, tuleb püüda rohkem paindlikku õpet, tugiteenuseid pakkuda. Mis on need põhjused, miks inimesed lõpetamiseni ei jõua, on kindlasti teema, millele tuleb tähelepanu pöörata," lausus Raudmäe.

Koos loomakliiniku laiendusega plaanib kool lähiaastatel kogu veterinaaria kompleksi kaasajastamist ja uue õppehoone ehitust, sest nii ruumid kui õpimetoodikad on EMÜ veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi direktori Toomas Tiiratsi sõnul aegunud.

"Viimased suuremad investeeringud infrastruktuuri leidsid aset pea 20 aastat tagasi, nii et ring on jälle täis saamas ning veterinaaria kompleks zoomeedikumi näol tahab uuendamist," lausus ta.

Kulukat kliinilist õpet suudab kool ülal pidada tänu välismaa tudengitele, kes maksavad aastas õppemaksu 9400 eurot. Eesti tudengite osakaalu suurendamist lähiaastatel plaanis pole.

"Praegu on pooleks. Ingliskeelses õppes õpib samuti umbes 35 tudengit igal kursusel ja teine pool on eestikeelne osa," rääkis Tiirats. "Osakaalu muutmisel ei piisa loomulikult ainult ülikooli otsustest, sisemistest otsustest, vaid siin on ka tegemist suuremate ministeeriumi tasemel aset leidvate arutelude ja otsustega."

Toimetaja: Karin Koppel

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: