Euroopa Komisjon tegi Eestit puudutavad otsused neljapäeval avaldatud jaanuari rikkumisvastaste meetmete paketis.

Eesti valitsusel on nüüd Komisjoni ametlikule kirjale vastamiseks aega kaks kuud. Kui riik selle aja jooksul ei anna Euroopa Komisjoni hinnangul probleemile rahuldavat vastust, esitab Komisjon põhjendatud arvamuse, mis on rikkumismenetluse teine etapp. Ka sellele vastamiseks on aega kaks kuud ning kui riik siis probleeme ei lahenda, võib Komisjon otsustada anda juhtumid Euroopa Liidu Kohtusse.

Komisjon kutsub Eestit täitma õhukvaliteeti käsitlevaid õigusnorme

Euroopa Komisjon kutsub Eestit üles viima oma siseriiklikud õigusaktid täielikult kooskõlla õhukvaliteeti käsitlevate EL-i õigusaktidega, täpsemalt direktiiviga arseeni, kaadmiumi, elavhõbeda, nikli ja polütsükliliste aromaatsete süsivesinike sisalduse kohta välisõhus ning direktiiviga välisõhu kvaliteedi ja Euroopa õhu puhtamaks muutmise kohta. 

Euroopa rohelises kokkuleppes, milles on seatud nullsaaste eesmärk, on olulisel kohal vähendada õhusaastet, mis on üks peamisi terviseohtusid. Kõnealused direktiivid näevad ette meetmed õhukvaliteedi eesmärkide määratlemiseks ja seadmiseks. Need hõlmavad välisõhu kvaliteedi hindamist, välisõhu kvaliteedi kohta teabe hankimist, välisõhu kvaliteeti käsitleva teabe avalikkusele kättesaadavaks tegemise tagamist, õhukvaliteedi säilitamist ja parandamist ning liikmesriikide vahelise tihedama koostöö edendamist õhusaaste vähendamisel, teatas Komisjoni pressiteenistus.

Eesti ei ole nõuetekohaselt üle võtnud nende direktiivide teatavaid nõudeid, näiteks neid, mis on seotud proovivõtukohtade, kvaliteedi tagamise ja kvaliteedikontrolli süsteemide ning asukoha valiku dokumenteerimisega.

Seetõttu saadab Komisjon Eestile ametliku kirja ja annab talle kaks kuud aega vastamiseks ja Komisjoni osutatud puuduste kõrvaldamiseks.

Komisjon kutsub Eestit üles Natura 2000 alasid tõhusalt haldama

Euroopa Komisjon kutsub Eestit üles võtma meetmeid oma Natura 2000 alade haldamiseks, et täita elupaikade direktiivist tulenevaid kohustusi.

Elupaikade direktiivi kohaselt peavad liikmesriigid kehtestama erikaitsealadel esinevatele elupaikadele ja liikidele konkreetsed kaitse-eesmärgid ja -meetmed, et säilitada või taastada nende soodne kaitsestaatus riiklikul biogeograafilisel tasandil.

Tegemist on põhinõuetega bioloogilise mitmekesisuse kaitseks EL-i tasandil. Nii Euroopa rohelises kokkuleppes kui ka EL-i elurikkuse strateegias aastani 2030 rõhutatakse, et EL-i jaoks on oluline peatada oma elurikkuse vähenemine, säilitades looduslikud elupaigad ja taastades kahjustatud ökosüsteemid.

2016. aastal alustas Komisjon dialoogi kõigi liikmesriikidega, sealhulgas Eestiga, et kõrvaldada allesjäänud lüngad erikaitsealade määramisel ja haldamisel. Eesti on määranud kõik alad erikaitsealadeks, kuid kaitse-eesmärgid ei vasta alati elupaikade direktiivi õiguslikele nõuetele, kuna need ei ole piisavalt üksikasjalikud, mõõdetavad ja aruandlusega hõlmatud. Selle tulemusena on ebapiisavad ka kaitsemeetmed, mis tuleb kehtestada iga Natura 2000 ala jaoks seatud kaitse-eesmärkide saavutamiseks.

Seetõttu saadab komisjon Eestile ametliku kirja ja annab talle kaks kuud aega vastamiseks ja Komisjoni osutatud puuduste kõrvaldamiseks.

Komisjon nõuab terroristliku veebisisu määruse järgimist

Euroopa Komisjon otsustas algatada rikkumismenetluse, saates ametlikud kirjad 22 riigile, sealhulgas  Eestile terroristliku veebisisu levitamise vastu võitlemist käsitleva määruse ebaõige rakendamise eest.

Määruse täieliku rakendamise tagamine on äärmiselt oluline selleks, et terroristid ei saaks kuritarvitada internetti oma ideoloogia levitamiseks, hirmutamiseks, radikaliseerimiseks ja kodanike värbamiseks internetis, teatas Komisjon.

Määrusega nähakse ette õigusraamistik, et tagada terroristliku veebisisu eemaldamine ühe tunni jooksul pärast riikliku pädeva asutuse väljastatud eemaldamiskorralduse kättesaamist ning kohustatakse ettevõtjaid võtma erimeetmeid, kui nende platvormid sellise sisuga kokku puutuvad.

Samal ajal kehtestatakse tugevad kaitsemeetmed, et tagada väljendus- ja teabevabaduse täielik austamine. Pärast määruse jõustumist 7. juunil 2022 ei ole Belgia, Bulgaaria, Tšehhi, Taani, Eesti, Iirimaa, Kreeka, Hispaania, Itaalia, Küpros, Läti, Leedu, Luksemburg, Malta, Madalmaad, Austria, Poola, Portugal, Rumeenia, Sloveenia, Soome ja Rootsi võtnud oma siseriiklikku õigusse üle kõiki määruses sätestatud nõudeid.

Seetõttu leiab komisjon, et need liikmesriigid ei ole täielikult täitnud määrusest tulenevaid kohustusi ning neil on nüüd komisjonile vastamiseks aega kaks kuud.

Komisjon kutsub Eestit tegema rohkem laste seksuaalse kuritarvitamise ärahoidmiseks

Komisjon otsustas saata ametlikud kirjad Eestile, Tšehhile, Kreekale ja Horvaatiale, et tagada laste seksuaalse kuritarvitamise vastase direktiivi kõigi nõuete korrektne ülevõtmine.

Direktiiv kohaselt peavad liikmesriigid kehtestama miinimumeeskirjad, millega määratletakse kuriteokoosseisud ja karistused laste seksuaalse kuritarvitamise ja ärakasutamise, lasteporno ning lapse seksuaalsel eesmärgil ahvatlemise korral. Samuti kehtestatakse direktiiviga sätted, et tugevdada kõnealuste kuritegude tõkestamist ja kuriteoohvrite kaitset.

Tšehhil, Eestil, Kreekal ja Horvaatial on nüüd Komisjoni esitatud väidetele vastamiseks aega kaks kuud.

Võitlus rassismi ja ksenofoobia vastu

Euroopa Komisjon saatis Eestile, Poolale ja Soomele täiendavad ametlikud kirjad kriminaalõiguse vahenditega rassismi ja ksenofoobia vastu võitlemist käsitleva raamotsuse elluviimise teemal.

Raamotsuse eesmärk on tagada, et rasked rassismi- ja ksenofoobiailmingud, nagu avalik vägivallale või vihkamisele õhutamine, oleksid kogu Euroopa Liidus karistatavad tõhusate, proportsionaalsete ja hoiatavate kriminaalkaristustega, teatas Euroopa Komisjoni pressiteenistus.

Komisjon oli varem saatnud Eestile ametliku kirja 30. oktoobril 2020.

Nimetatud riigid esitasid komisjoni tõstatatud probleemide kohta uut teavet, kuid Komisjon leidis lisaks ametlikes kirjades juba loetletud probleemidele täiendavaid ülevõtmisega seotud küsimusi. Neil kolmel liikmesriigil on nüüd ametlikule kirjale vastamiseks aega kaks kuud.