Jaanuaris on kollatõbe diagnoositud 23 inimesel, eelmisel aastal haigestus 12 kuu jooksul kokku 20 inimest, kusjuures haigestumine kasvas detsembris.

"Meie hakkasime esimesi patsiente nägema eelmise aasta detsembrikuus. Varasemalt on olnud erinevatel aastatel väga üksikuid patsiente, kes on tulnud reisilt ja toonud suveniirina sealt kaasa hepatiidi," ütles Lääne-Tallinna keskhaigla nakkushaiguste arst Pille Märtin.

Haigus on levinud üle Eesti, vaid Ida-Virumaal pole ühtegi juhtu registreeritud. Kollatõbe põevad peamiselt täiskasvanud, vähem on see levinud eakate seas, sest nemad on nõukogude ajal, kui olid ulatuslikud puhangud, selle läbi põdedes saanud eluaegse immuunsuse.

Märtini sõnul kollatõbi üldjuhul haiglaravi ei vaja. Sellegipoolest on 23 haigestunust kaheksa olnud nakkushaiglas ravil.

"Ehk kui inimene jääb A-hepatiiti, siis esimesed päevad tunneb ta ennast lihtsalt halvasti, tal võib olla palavik, iiveldus, oksendamine, kõhuvalu. Kõik need sümptomid kokku tekitavad sellise olukorra, kus inimene ise ei saa süüa ja juua ja see vajab abistamist intravennoosse vedeliku manustamise näol," selgitas Märtin.

Ühtegi ravimit kollatõve vastu ei ole, see tuleb mõne nädala või kuu jooksul läbi põdeda. Haiguse järgne maksa taastumine nõuab kuu või kaks aega.

"A-viirushepatiidi peiteperiood on keskmiselt 28 kuni 30 päeva. See tähendab, et need, kes täna haigeks jäid, said selle nakkuse tõenäoliselt kuu aega tagasi," ütles terviseameti nakkushaiguste osakonna peaspetsialist Juta Varjas.

Kui varasematel aastatel on nakkus peamiselt võõrsilt sisse toodud, siis tänavu haigestunutest on vaid mõni üksik käinud reisil.

Inimesed ei oska Varjase sõnul öelda, kus nad võisid nakkusega kokku puutuda. Pika peiteaja tõttu on nakatumiskohta keeruline kindlaks teha. Ja kui haigust õigeaegselt ei diagnoosita ning selle levikuteid kindlaks ei tehta, on Varjase sõnul olemas võimalus suurema puhangu tekkeks.

A-hepatiit on n-ö mustade käte haigus. "Kõige tähtsam on hügieenireeglitest kinni pidamine. See tähendab, et pärast tualettruumis käimist tuleb käed hoolega ära pesta, toidu valmistamisel kindlasti järgida hügieenireegleid. Ja kui inimesed plaanivad välisreisi, siis on mõistlik perearsti või infektsiooniarstiga nõu pidada ja hinnata vaktsineerimist," rääkis Varjas.

Nakkusarst soovitab end vaktsineerida ka haigestunute pereliikmetel.

Viimane suurem kollatõvepuhang oli Eestis 2011.-2012. aastal, milles haigestus kokku 186 inimest, neist 83 protsenti Viljandimaal.