On mitmeid kohti üle maailma, kus on küll lennujaam, kuid puuduvad otseühendused. Eestis on selline lennujaam praegu Tartus. Samas on ka ülikoolilinnas näiteks teadlasi ning rahvusvaheliste ettevõtete töötajaid, kellel aeg ajalt vajadus töö tõttu kodumaalt eemale lennata. Sarnaseid piirkondi, kus tegutsevad korporatsioonid ja olemas on lennujaam, kuid kust lende ei toimu, on ka Soomes ning Rootsiski.

Lennukite sõidujagamisrakenduse idee ongi viia kokku näiteks rahvusvaheliste ettevõttete töötajad ja teiselt poolt väiksemad lennukid, mis ettevõttele sobival ajal vajalikul hulgal personali ühest punktist teise toimetaks.

Põhjanaabrite idufirma arendabki teenust, mis annab ettevõtetele võimaluse tellida lende endale sobivasse sihtkohta. See on olemuselt sarnane maismaal toimuva sõidujagamisteenusega, mille käigus leiab klient teatud rakendusi kasutades juhi, kes viib inimese soovitud sihtkohta – auto on ainult sõidu tellinud kliendi käsutuses ja peatusi reisi jooksul ei tehta, selgitas rakendust Lygge arendav FlyMaas OY tegevjuht Roope Kekäläinen kirjalikus kommentaaris ERR-i raadiouudistele.

Nordic Aviation grupi turundus- ja kommunikatsioonijuht Toomas Uibo ütles, et soomlaste idee on lennunduses uudne, aga ka teretulnud kui jälgib kõiki lennundusega seotuid reegleid: "See Uber pigem on selline ärireisideks sobilik teenus. Ja ärilennunduses ka tihti tehakse ju tühilende. See on igati tervitatav kui suudetakse selline mudel välja töötada, mis ei tekita tühilende, sest see on keskkonnale väga koormav."

Uibo lisas, et liinilendudele ta ärilendude n-ö Uberis ohtu ei näe. Kui raske on aga täiesti uue teenusega Uibo hinnangul lennundusse siseneda?

"Ma ei arva, et siin nüüd lennundus mingist muust ärist selles mõttes nagu nii väga erineb. Tegelikult ju rahuldatakse inimeste vajadusi. Kui see vajadus ja nõudmine on olemas, siis sellele ettevõtted hakkavad lahendust pakkuma ja kui see nõudmine on piisavalt suur, siis äri toimib," selgitas Uibo.

Euroopa Komisjoni liikuvuse ja transpordi peadirektoraadi peadirektor Henrik Hololei ütles, et sõidujagamisteenuse n-ö taevasse toomise teemal palju arutelusid toimunud ei ole ning soomlaste ideest kuuleb esimest korda:

"Tšarterlennud on ju tavaline osa üldisest tsiviillennundusest, mida ka täna pakutakse. Suur osa tšarterlende muidugi tehakse suuremate lennukitega. Ütleme siis nagu ärilennunduse tšarterid - miks mitte! Kõik taandub sellele, et mis see maksab, kas see on konkurentsivõimeline ja kas turul on selle jaoks kohta, aga mina leian, et kui midagi uut välja pakutakse siis tuleb sellesse suhtuda positiivselt. Näha seda, et klaas on pool täis, mitte pool tühi ja kindlasti vaadata seda, kuidas see ühtib üldiste lennundusregulatsioonidega," ütles Hololei.

Kekäläinen ütles, et idufirma soov on pakkuda rahvusvahelist teenust. Üks osa sellest on teha võimalikuks ärilennud ka Helsingi-Tartu ning Tartu-Riia liinil.

Tartu linnapea Urmas Klaasi sõnul on soomlased käinud oma mõtteid ülikoolilinnas tutvustamas, aga midagi konkreetsemat praegu pole. Klaas lisas, et linna plaani leida siiski riigihanke kaudu Helsingi-Tartu vahele vedaja ja luua nii ka püsiv lennuühendus, soomlaste iduettevõte ei sega.