Kui aastal 2020 jäid põhikooli lõpueksamid üldse ära, siis järgmisel kahel kevadel muudeti need sarnaseks gümnaasiumi riigieksamitega. Ehk põhikooli lõpetamiseks enam kolme kätte saada vaja polnud. Aasta tagasi ütles haridusministeerium, et koroona-aastatel loodud erandist on plaanis teha põhimõte, mis kehtiks ka edaspidi. Nüüd on aga meelt muudetud.

"Sellel aastal taastub tavapärane eksamikorraldus, kus õpilane kes 50-protsendilist lävendit ei saavuta, peab sooritama järeleksami. Meie sidusgrupid õpetajate ja aineühenduste ja liitude ja teiste koostöögruppide näol ei olnud siiski valmis selleks, et seda lävendit kaotada," ütles haridusministeeriumi üldhariduspoliitika juht Ülle Matsin.

Matsin ütles, et ministeeriumi soov on jätkata arutelusid lävendi kaotamise osas, aga praegu on liiga suur vastuseis õpetajatelt, kelle sõnul on lävendit vaja noorte motiveerimiseks. Samas on ka hulk neid õpetajaid, kes vastupidiselt pooldavad eksamitulemuse lahtisidumist lõpetamisest. Näiteks matemaatikaõpetajad, kes peavad enim tegelema läbikukkujate ja nende järeleksamitega.

"Kuna meil on ka kaasav haridus, siis kõik õpilased ei pruugi olla võimelised eksamit 50 protsendile saavutama. Ja selle tõttu võib juhtuda et ta ei saa põhikooli lõpetatud ja see tekitab liigset stressi jällegi," sõnas Variku kooli matemaatikaõpetaja Karl Villem Viss.

Ka koolipsühholoogide ühing on mures õpiraskusega noorte pärast, kelle enesehinnang on niigi habras ning läbikukkumise tunne tekitab muret, mitte motivatsiooni. Forseliuse kooli psühholoogi Kaisa Hundi sõnul pole lävend põhikooli lõpueksamitel põhjendatud, sest niikuinii on lävendid gümnaasiumi sisseastumiskatsetes, mis omajagu stressi tekitavad.

"Aina rohkem jõuab meie juurde, kas eelmistest aastastest lähtuvalt või ka muudest olukordadest õpilasi, kes on väga pinges. Nad on väga närvis, nad on oma õpitulemuste osas väga tundlikud. Ja see info, et nüüd midagi peaks muutuma, on neid juba käivitanud. See info on nendeni jõudnud ja nad on juba läinud väga ärevile selle osas," ütles Hunt.