Alates eelmisest kevadest toimuvad põhikooli lõpueksamid enne õppeaasta lõppu. Haridusministeerium on aga saanud mitmetelt haridustöötajate ühendustelt kriitikat, et muudatus on koolide elu keerulisemaks muutnud.

Eesti haridustöötajate liit (EHL) teatas haridusministeeriumile, et nad ei toeta põhikooli eksamite läbiviimist vahetu õppetööga samal ajal.

"EHL-i hinnangul ei ole eksamite varasemaks toomine täitnud oma eesmärki, vähendamaks õpilaste ja õpetajate stressi ja õppekoormust," teatas liit ja tegi ettepaneku viia põhikooli lõpueksamid tagasi vahetult õppetööle järgnevale ajale.

Ka Eesti õpetajate liit tõi välja, et ehkki määruse eelnõus rõõmustatakse, et põhikooli lõpetamine ja edasisse õppesse vastuvõtuprotsess on õppija vaates loogilises järjekorras, ei saa sama väita üheksanda klassi lõpetamise kohta üldisemas mõttes.

"Eksamite aja varasemaks toomine ajab normaalse õpirütmi sassi ning põhjustab nii õpilastele kui õpetajatele üleliigset pinget, sest ka teistes õppeainetes on vaja saavutada nõutavad õpiväljundid," põhjendab liidu juht Margit Timakov.

Tema sõnul omandab õppekava uue tähenduse, sest sisuliselt peab see saama läbitud enne eksameid, mistõttu on teine poolaasta õppepäevade mõttes tunduvalt lühendatud, samas jätkub õppetöö ikkagi mais, et aastahinded kätte saada.

"Nagu märkisime kaks aastat tagasi: aeg pannakse koolipere jaoks kiiremini käima, kuna ka õppekavas ettenähtud õppematerjal tuleb omandada kiirendatud korras
– nimelt õpilased peavad olema näiteks eesti keele õppekava läbinud 175 õppepäeva asemel 141 päevaga, matemaatika 150 päevaga," selgitas Timakov.

Õpetajate esindaja nimetas praegust aega liigse testimise ajajärguks, sest ligi pool õppeaastast tegeleb kool testimisega: septembri lõpust oktoobri keskpaigani tasemetöödega, aprillis-mais eksamite, katseeksamite ja muude testidega.

"Katsetatavate e-eksamite sisu erinevus tegelikult toimuvate eksamitega eksitab õpilasi. Lisaks võib digipädevusi mõõtva matemaatika e-katseeksami kehv tulemus mõjuda negatiivselt niigi muretsevatele õpilastele, kellel on põhikooli lõpus pinge suur," lausus Timakov.

Koolijuhid märkavad eksamite järel motivatsioonilangust

Olukord teeb muret ka Eesti koolijuhtide liidule, kes samuti soovitab haridusministeeriumil analüüsida, kas põhikooli lõpueksamite varasemaks toomine on ennast õigustanud.

"Koolijuhid tunnetavad, et pärast põhikooli lõpueksameid langeb põhikooli lõpetajate õpimotivatsioon. Samas ootavad gümnaasiumid lisaks eksamitulemustele häid oskusi ja teadmisi kõikides ainetes," teatas koolijuhtide ühenduse juhatuse esimees Urmo Uiboleht.

Koolijuhid soovitasid kaaluda põhikooli lõpueksamite aja natuke hilisemaks lükkamist, sest siis jõutaks õppekava enne eksamiperioodi läbida ja saaks selgelt eristada õppetöö ja eksamiteks valmistumise aega. Ka saaks sellisel moel keskenduda eksamiperioodi alguses kordamisele ja konsultatsioonidele ega peaks paralleelselt tavapärase õppetööga tegelema.

Õpetajate ühenduste koostöökoja tõi välja, et eksamite varasemaks toomise tõttu on koolid olukorras, kus õppekavavälised tegevused jäävad pooleli või tuleb neid kiirendada.

"Selline muutus mõjutab otseselt õppe kvaliteeti, vähendanud võimalust planeerida
õppetegevust järjepideva tervikuna, sest koolid peavad ümber korraldama kogu
õppeaasta loogika," tõdes koostöökoja juhatuse ja liikmete nimel Krista Saadoja.

Ta tõi välja, et muudatus on suurendanud õpilaste vaimset pinget enne eksameid, mil materjal tuleb omandada lühema ajaga, aga ka pärast eksameid, mil õpiaasta jätkub, kuid keskendumisvõime ja motivatsioon on pärast suurt pingutust juba langenud.

Lisaks tekitab see ebavõrdsust gümnaasiumisse sisseastumisel, sest koolide erinev õppetempo mõjutab kandideerimise edukust. Ka on varasemad eksamid probleemiks haridusliku erivajadusega õppijaile, kes vajavad rohkem aega või tuge.

"Palume läbi viia põhjalik mõjuanalüüs, mis tugineb nii koolide, õpetajate, õppijate kui
ka lapsevanemate kogemustele ja andmetele," kirjutas Saadoja ministeeriumile. "Selline analüüs on vajalik, et tagada hariduskorralduse otsuste läbipaistvus, tõenduspõhisus ja kooskõla riikliku õppekava eesmärkidega ning et õppijate liikumine järgmisele haridustasemele toimuks õiglaselt, sujuvalt ja toetavalt."

Ministeerium: kõik süsteemid käivituvad lünklikult

Haridus- ja teadusministeeriumi alus- ja põhihariduse osakonna peaekspert Hele-Liiv Tellmann ütles ERR-ile, et muudatuse taga oli koolidelt saadud tagasiside, mille kohaselt ei olnud põhikooli lõpetamise tegevused varem loogilises järjestuses ja nii võis juhtuda, et gümnaasiumi sisseastumiskatsed edukalt teinud õpilane kukkus põhikooli ühtsel lõpueksamil läbi ja sai seejärel koolilt kirja, et kahjuks teda siiski vastu ei võeta.

"Tegelikkuses vastuvõtuprotsess gümnaasiumitesse algas juba märtsikuus ja õpilased samaaegselt kandideerisid ja õppisid täpselt samamoodi eksamiteks, põhikooli lõpetamiseks," sõnas Tellmann.

Tellmanni sõnul on murenoote koolidest ka haridusministeeriumini kostnud. Ta möönis, et nii nagu kõik süsteemid, on ka see käivitunud üsna lünklikult. Lisaks kehtib esimest aastat õppimiskohustus, mis tähendab, et kõik õpilased on kohustatud kuskile edasi õppima kandideerima.

"Lisaks sellele alustasid esimest aastat sellel õppeaastal ja sellel kevadel samal ajal vastuvõtuprotsessi nii gümnaasiumid kui ka kutseõppeasutused," tõi Tellmann välja.

Peaeksperdi sõnul oli põhiline muudatuse eesmärk, et kõik põhikoolilõpetajad saaksid tulemustest sõltumata põhikooli lõputunnistuse ja neil oleks võrdne võimalus kandideerida gümnaasiumitesse või kutsekoolidesse.

"See on konarlik olnud ja olen nõus sellega. Meile on tulnud tagasisidet, et eriti suuremates koolides on see probleem, et õpe jätkub, gümnaasiumide ja põhikoolide eksamid on samal ajal, õpetajad on hõivatud – see tegelikkuses on probleem, millega tuleb ka edaspidi tegeleda ja mõelda, kuidas õppeaega planeerida selliselt, et põhikooli lõppu ei jääks väga palju massiliselt kontrolltöid, õpitulemuste saavutamise kontrollimist," sõnas ta.

Tellmann märkis, et õpitulemused on kooliastmepõhised, mis tähendab, et kolmanda kooliastme õpitulemusi saab kõigis õppeainetes selliselt jagada, et üheksanda klassi lõppu ei jääks massiliselt uue õppeaine õppimist, vaid see oleks teatud mõttes põhikooli kordamine. Samamoodi ka eksamite puhul. Tellmann rõhutas, et eksam ei mõõda üheksandat klassi, vaid põhikooli tervikuna.

"Siin kindlasti on meiepoolne natukene liiga vähe tehtud töö, et toetada koole, kuidas õpet kolmandas kooliastmes paremini jagada. Meie ka püüame parandada seda ja natuke rohkem koole toetada," lausus ta.

Lisaks sellele käivitub alles õppimiskohustuse reform ja Tellmanni sõnul näeb nüüd esimest korda, kuidas toimib ühtne kandideerimine ja kuidas kõikide õpilaste jaoks õppimiskoht leitakse. Kõik need muudatused on omavahel seotud.

"Ei saa päriselt öelda, et me ühe või kahe aasta ebaõnnestumise järel peame kohe kõik tagasi pöörama, vaid peame nüüd ühiselt leidma, kuidas saame õppijat selle raames kõige paremini toetada," ütles Tellmann. "Sest kui oleme hästi ausad, siis ärevus ja lõpetamise stress on üheksanda klassi lastele suures osas tekitatud meie, täiskasvanute poolt."

Haridusministeeriumi esindaja selgitas, et õpilased ise ei tea, mida tähendaks see, kui nad teeksid eksameid hiljem või varem ehk ärevuse on täiskasvanud ise neile sisse kodeerinud.

"Üheksanda klassi alguses peale meil on hästi kiire, me peame kõik kiiresti läbi võtma, eksamid on varasemad ja mis teha, paratamatult kuulevad nad klassiruumis kogu aeg, kuidas halb ministeerium on teinud halvad otsused ja koolid peavad nüüd need halvad otsused kuidagi ellu viima," rääkis Tellmann.

Väiksematest koolidest saadav tagasiside on Tellmanni kinnitusel teistugune: seal leitakse, et kooli varasem lõppemine on hea, sest jätab õpilasele enne järgmist suurt sammu aega, et suvel puhata.

Seega ei ole praegu haridusministeeriumis kaalumisel varianti, et vana põhikooli lõpueksamite korra juurde tagasi pöörduda. Kuna õppimiskohustus alles käivitus, on Tellmanni sõnul vaja ühiselt vaadata, kuidas edasi minna. Kuni õppimiskohtade pakkumine, vastuvõtmine ja täiendav vastuvõtuperiood pole tulemusteni jõudnud, ei saa tema kinnitusel öelda, et kõik on ebaõnnestunud.

"Aega tuleb anda harjumiseks," rõhutas Tellmann. "Tõesti usume, et kui kõik reformid või muudatused, mis on tegelikkuses planeeritud just nimelt selle eesmärgiga, et õpilane, kes meil praegu on põhikoolis, saab edasi õppida, et tal on tulevikus oluliselt paremad võimalused kandideerida tööturule, et tal on paremad väljavaated tulevikus toime tulla, siis selleks, et aru saada, kui hästi need toimivad, ei saa esimese esimese ebaõnnestumise järel öelda, et see oli väga vale otsus."