Põhikooli riigieksamite periood on selleks aastaks lõppenud. Matemaatikaeksami esialgsed andmed näitavad sarnast trendi viimaste aastatega, kus ligi veerand õpilastest ei saavuta 50 protsendi lävendit.

"Kui me vaatame üldpilti, siis muster on jäänud samaks, et üks neljandik kukub läbi, keskmine sooritusprotsent on võib-olla grammi võrra tõusnud. Aga huvitav ongi see, et sooritusprotsent pole tõusnud selle arvelt, et mittesooritajate hulk oleks vähenenud, vaid pigem tippsooritajate hulk on veidike tõusnud," lausus haridus- ja noorteameti hindamiskeskuse juht Alge Ilosaar.

Gustav Adolfi gümnaasiumi 9. klassis õpib 140 last, kellest 22 sooritasid matemaatikaeksami maksimaalsele tulemusele. Läbikukkujaid oli sel aastal umbes 10 protsenti.

"Muidugi meie eesmärk oleks, et mitte keegi ei kuku läbi, meil on ka selliseid toredaid aastaid siin olnud, aga seekord läks nii," ütles Gustav Adolfi gümnaasiumi matemaatikaõpetaja Ingrid Aamisepp.

"Mina arvan, et täiesti tavaline eksam. Kui kõik ära õppida või vähemasti elementaarseid asju teha, siis on kõik tehtav. Aga meie enda kooli põhjal on ka see murekoht, et lapsed ei käi koolis," nentis Gustav Adolfi gümnaasiumi matemaatikaõpetaja Kristel Tamm.

Haridusreformi tagajärjel peavad noored koolis käima kuni 18. eluaastani ja õpinguid saab jätkata ka negatiivsete hinnetega, samas piirab see siiski oluliselt edasiõppimise võimalusi.

Kui algselt ei olnud korduseksamit ette nähtud, siis nüüd ministeerium annab siiski lootust. Riigieksami alla lävendi sooritanud õpilased saavad järgmisel kevadel soovi korral eksami uuesti teha, selle tingimuseks on aga ettevalmistava õppe läbimine.

"Kui lõpueksami tulemus üksi ei takista sul edasiõppimist, sellega peab lihtsalt järgmisel haridustasemel õppides arvestama, et sul on ka tasandamist vajavaid lünki, siis ettevalmistava õppe õpilasel on tegelikult edasiõppimine laias laastus takistatud ja ta peab selle ühe aasta jooksul saama selle suutlikkuse endale, et ta üldse õpinguid jätkata saab. Ja ettevalmistava õppe õpilase eksamite kordamine on vajalik selleks, et ka näiteks siseneda kutsekeskharidusse," lausus haridusministeeriumi üldhariduspoliitika osakonna juhataja Ülle Matsin.

Ettevalmistava õppe õigused saavad kõik kutseõppeasutused ja kolm riigigümnaasiumi. Õpe on individuaalne ega pruugi kesta kogu aasta.

"Nendest õpilastest osa kindlasti leiab oma õpitee juba enne lõpueksamite aega, sellepärast et ettevalmistav õpe kestab täpselt nii kaua, kui õpilasel on vaja. Kui tekib võimalus juba näiteks õppeaasta keskel siseneda kutseõppesse mõnel sellisel erialal, kus on õppimine jõukohane, siis see võimalus on olemas, ettevalmistav õpe ei pea kestma terve aasta," ütles Matsin.