Venemaa majanduses väheneb dollari tähtsus ja tõuseb jüaani oma. See paneb Venemaa enam sõltuma Hiinast, kirjutas analüütik ja endine Vene keskpanga nõunik Alexandra Prokopenko Carnegie keskusele.

Venemaa peab lahendama enda välismaksete probleemi

Praegu on Venemaa üks suurim probleeme välismaksete tegemine, kuna Venemaa põhilistel pankadel pole enam ligipääsu SWIFT pangamaksete süsteemile. Seetõttu on piiriüleste maksete maht märgatavalt vähenenud ning makseid eurodes ja dollarites on märksa keerulisem teha. See tähendab, et Venemaa valitsus on otsinud uusi viise kuidas importkaupade ja -teenuste eest maksta ja eksportide eest tasu saada.

Vene võimud on on siiani püüdnud seda probleemi lahendada kasutades vastastikku riiklike valuutade vahetust ning samuti kasutades makseteks mitterahalisi vahendeid (ehk bartertehinguid). Samas ei ole ükski neist lahendustest olnud Venemaa jaoks siiani püsiv ning Vene võimud püüavad maksete probleemi üha enam lahendada krüptoraha ning Hiina jüaani kasutades, mis muudab Venemaa majanduse üha enam sõltuvaks Hiinast.

Venemaa tahtis juba enne invasiooni vähendada dollari ja euro kasutamist

Vene keskpank püüdis juba enne täieulatuslikku invasiooni vähendada enda sõltuvust lääneriikide valuutadest, eriti USA dollarist. Peale 2022. aasta 24. veebruari on Vene ametnikud sellealaseid jõupingutusi suurendanud. Välisvaluuta osakaal langes Vene pangandussüsteemis eelmise aasta kolmandas kvartalis ainult 15 protsendini.

Üheksa kuuga on Venemaal vähenenud dollari- ja euromaksete osakaal Vene turul vastavalt 52-lt protsendilt 34-ni ja 35-lt protsendilt 19-le protsendile. Nende asemel on üha enam hakatud kasutama Vene rubla ja Hiina jüaani. Rubla osakaal maksetest on tõusnud 12 protsendi pealt rohkem kui 32 protsendini. Jüaani osakaal on samas tõusnud kolme protsendi pealt 33 protsendini. Samuti on jüaani osakaal börsiturul tõusnud kolmelt protsendilt 33-le protsendile.

Venemaa muutub sõltuvaks Hiina rahapoliitikast

Vene rahandusministeerium kavatseb müüa 13. jaanuarist 6. veebruarini välisvaluutat 54,5 miljardi rubla väärtuses. Selleks kasutab Venemaa oma jüaani reserve, mis moodustavad Vene välisvaluutafondi (Фонд национального благосостояния России) likviidsetest varadest üle 40 protsendi. Prokopenko juhtis tähelepanu, et suures pildis on tegu tähtsusetu summaga, mis moodustab Venemaa jüaani ringlusest vähem kui kolm protsenti. Siiski vähendab see analüütiku sõnul rubla volatiilsust.

Vene rahandusministeerium kavatseb suurendada jüaani osakaalu välisvaluutafondis 60 protsendini. Näiteks on kavas arveldada 2023. aastal kõik nafta- ja gaasimüügi tulud Hiina jüaanis. Prokopenko sõnul tähendab Vene võimude ette võetud USA dollarist loobumist Venemaa sõltuvuse suurendamist Hiina jüaanist. See tähendab, et Vene välisvaluuta reservid ja välismaksed sõltuvad nüüd edaspidi Hiina kommunistliku partei ja Hiina keskvalitsuse otsustest. Kui läbisaamine kahe riigi vahel peaks halvenema (nagu Külma sõja ajal juhtus), siis mõjutab see Venemaa rahalisi reserve ja maksevõimet negatiivselt.

Jüaani suurem kasutamine suurendab ka USA dollari tähtsust

Kogu maailma valuutareservidest moodustab Hiina jüaan vaid kolm protsenti. USA dollar samas 60 protsenti ja euro 20 protsenti. Venemaa muutus 2022. aasta oktoobris suuruselt neljandaks jüaani reservide hoidjaks. See muudab rahvusvaheliselt ka jüaani tähtsust. Veel eelmise aasta aprillis ei olnud Venemaa isegi suurima 15 jüaani reservis hoidva riigi nimistus.

Vene poliitikud väidavad tihti, et Hiina jüaani tähtsuse kasv tähendab dollari tähtsuse kadu. Samas juhtis Prokopenko tähelepanu, et suurem jüaani osakaal tähendab, et Hiina valitsus peab hankima endale suuremad USA dollari varud tagamaks jüaani stabiilsust välisturgudel, eelkõige Hiina erimajandustsoonis Hong Kongis. Seega tähendab jüaani tähtsuse kasv ka dollari tähtsuse kasvu.