Ida-Virumaal Püssis asuv korteriühistu soovis hooldusele võtta ehk välja üürida Vene kodanikust kommunaalivõlglasele kuuluva korteri. Kuigi varasemalt on Vene kodanike kortereid Eesti kohtute loal hooldusele võetud ja ka võõrandatud, siis seekord otsustas Viru maakohus asja mitte menetleda võtta. Küll aga sai Püssi Viru 4 ühistut esindanud jurist Paul Paas õiguse Tartu ringkonnakohtus, kes leidis, et hoolduse küsimuse peab siiski lahendama Viru maakohus kui kohus, kelle piirkonnas kõnealune vara asub.

Püssi Viru 4 korteriühistu esimees Ülo Tuur on rääkinud ajalehele Põhjarannik, et Vene kodanikule kuuluval korteril on võlgu juba 8200 euro eest.

Paas tegeleb korteriühistute esindamisega juba 25 aastat ja Vene kodanike korterite hooldusele võtmise või võõrandamisega viimased kolm-neli aastat. "Viru 4 ühistu kõrvalmaja olen esindanud juba kümme aastat ja siis pöördus minu poole ka selle maja ühistu esimees. Kõrvalmajas oleme juba kortereid ka võõrandanud," rääkis Paas.

"Kui esitasin Viru maakohtule avalduse ja palusin hooldaja määrata äraoleva korteriomaniku korterile ja lubada see üürile anda, siis ka minule üllatuseks Eesti kohus otsustas, et äkki saab lahti sellest menetlusest, ja ütles, et kuna nõuame üürile andmist, siis Eesti ja Vene õigusabilepingu järgi need vaidlused lahendatakse teise poole asukohamaa kohtus. See on üle aegade esimene kord, kui kohus ütleb, et ei võta. Kuna ma olin veendunud, et see on ikka Eesti kohtu pädevuses, siis ma kohe esitasin ka määruskaebuse, mille ringkonnakohus rahuldas ja selgitas, et küsimus tuleb lahendada Viru maakohtus," sõnas Paas.

"Nüüd on sellises asjas olemas ringkonnakohtu - kõrgema kohtuastme - lahend ja edaspidi neid vaidlusi, kas võtta kohtuasi menetlusele, enam ei peaks tekkima," selgitas Paas Tartu ringkonnakohtu määruse mõju.

Varasemalt oli Püssi Viru 4 ühistu saavutanud ühe teise korteri asjas Venemaal kohtulahendi ja võidu, aga raha nad sealt pole saanud. "Selliste võlgnike puhul, kes ei maksa ja kuhugi ära kaovad, on korteriühistu huvitatud mitte korteri omandamisest, vaid et oleks uus omanik, kes maksab," selgitas Paas.

Menetlus võlglase korteri hooldusele võtmiseks või võõrandamiseks, juhul kui pole vaja kohtus pikalt vaielda, läheb Paasi sõnul ühistule maksma 800-1000 eurot. Seal sees on lisaks juristitasudele ka kohtumenetluskulud.

"Mitte midagi teha - see on see korteriühistule kulukam. Äraolija korteri kommunaalid on talvel 200, suvel võibolla 100. Tegutseda on palju odavam kohe, mitte venitada, siis on ka üldine kulu väiksem. Ühistu teeb selle kulu kuni 1000 eurot, aga jooksvad kulud on kaugelt üle selle, sest võlgnevuse kasv ei lõpe enne, kui on omanik on muutunud," sõnas Paas.

Hooldaja on kohustatud korteri müüma avalikul enampakkumisel. Hooldajaks määrab kohus harilikult korteriühistu. "Kui näiteks Jõhvis oleme läinud selleni välja, et oleme korteri müünud, siis oleme menetluskulud saanud tasa. Ülejäänud raha on läinud notari deposiiti omanikku ootama. Odavamaid kortereid, mida Vene kodanikud ostsidki odavuse pärast, et saada Schengeni viisa, oleme mõnikord tagastanud ka riigile, sest kõige tähtsam on ühistule omanikuvahetus," sõnas Paas.

Viru 4 korteriühistu asjas polnud Viru maakohtus reede seisuga veel uut otsustamist tehtud.