Balti riikide koostöö juhtimise võttis sel aastal Leedult üle Eesti. Esimesel kohtumisel räägiti Ukraina toetamisest, ühistest taristuprojektidest, energiajulgeolekust ja NATO kaitsevõime tugevdamisest.

"Meie siht NATO tippkohtumiseks Vilniuses on selge. NATO regionaalplaanid peavad saama kinnitatud. Ja muutunud julgeolekuolekuolukorras tuleb üle vaadata kaitseinvesteeringute kokkulepe. Kaks protsenti pole enam piisav, see on miinimum," rääkis Kallas.

Balti riikide valitsusjuhid ei pea normaalseks olukorda, kus rahvusvaheline olümpiakomitee (ROK) kaalub mõtet lubada Venemaa ja Valgevene sportlased läbi Aasia kvalifikatsiooni Pariisi olümpiamängudele. Kui ROK siiski nii otsustab, siis boikoteerib Läti olümpiamänge. Eesti ja Leedu loodavad, et boikoteerimiseni asi ei lähe, vaid enne õnnestub veenda olümpiakomiteed ja liikmesriike.

"Meie huvi on, et Venemaa ja Valgevene sportlased ei teeskleks, et nad on neutraalse lipu all. Praeguses maailmas ei ole neutraalsust. Olümpiamängude boikoteerimine on üks otsus, aga see ei pruugi olla nii mõjus, kui nende sportlaste hoidmine mängudelt eemal. See on eelistatud valik," sõnas Leedu peaminister Ingrida Šimonyte.

Euroopa Liidus arutatakse ka järgmist sanktsioonidepaketti, mille puhul Balti riigid tahavad pöörata tähelepanu seaduseaukude sulgemisele.

"Kui vaadata statistikat, siis on näha riike nagu Kasahstan, Armeenia, Türgi, kus teatud kaubandus on kasvanud väga suureks ja ei ole proportsioonis varasemate näitajatega. Seega on kauplejad leidnud viise legaalseks kauplemiseks Türgi, Kasahstani või Venemaaga ning kaup on saadetud Venemaale, sest need riigid
ei ole ühinenud sanktsiooniderežiimiga," kommenteeris Läti peaminister Krišjanis Karinš.

ERR-i küsimusele, kas Balti riigid alustavad surve avaldamist liitlasriikidele hävitajate andmiseks Ukrainale, jäid peaministrid tagasihoidlikuks, öeldes, et Ukraina peab saama kogu vajaliku sõjalise abi, mida Kiiev Venemaa vastu võitlemiseks vajab. Liitlaste kõhklemine tähendab inimelude kaotust, rõhutasid valitsusjuhid.