Nursipalu harjutusväljaku kiiremaks laiendamiseks oleks ilmselt vaja muuta riigikaitselise erandi rakendamise aluseid, et riigikaitselise erandi alla kuuluks praegu seaduses välja toodud hoonete kõrval ka maa-ala. Alternatiiv on kehtestada riigi eriplaneering, mille protsess on aastaid pikem.

"Kuna tõesti kaitseministeeriumi ja Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse esimene eelistus on kasutada riigikaitselist erandit Nursipalu harjutusväljaga edasi minemiseks, siis riigikaitselise erandi kasutamiseks jäid valitsuses üles erinevad küsimused, millest tulenevalt tekkis vajadus ja soov seadust täpsustada. Arvestades, et parlamendi tööks on jäänud vähem kui kaks nädalat, siis ei ole realistlik teha nii kiiret seadusemuudatust selle parlamendikoosseisu ajal," ütles Pevkur esmaspäeval riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjoni istungil.

Pevkur märkis, et harjutusvälja jaoks sobiv ala sai paika novembris. "Huviala paika panemisega sai ka raamistatud see, kus on Riigi Kaitseinvesteeringute Keskusele vajaminevad kinnistud, kellega nad peavad hakkama läbirääkimisi pidama, et võimalusel neid riigile omandada," rääkis ta.

Edasi tuleb juriidilisest küljest olenemata planeeringu viisist langetada valitsuse otsus. "Kõigepealt on olnud soov läbi viia kaasamine, rääkida omavalitsustega. Meil on olemas ka Soodla harjutusväljaku kohta peetud kohtuvaidlus, mille tulemusel kohus ütles, et kui valitsus langetab otsuse harjutusala luua, on see juba loodud hetkest, mil valitsus selle otsuse teeb," rääkis Pevkur.

Sel aastal on planeeritud harjutusväljaku laiendamiseks 30 miljonit eurot, kokku eelduslikult läheb arenduseks lähiaastatel vaja 80 miljonit eurot.

Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse (RKIK) peadirektor Magnus-Valdemar Saare sõnul on praeguseks ühendust võetud enamusega kinnistuomanikest ja kontakt on loodud kõigi hoonestatud kinnistute omanikega. Samuti on tellitud esimesed hindamised, mille tulemused saabuvad aprillis.

Ka Saar märkis, et RKIK eelistab kiirest ajaraamist tulenevalt riigikaitselise erandi rakendamist.

Rahandusministeeriumi planeerimise osakonna juhataja Heddy Klaseni sõnul on oluline arvestada lisaks harjutusväljale jäävate kodudele ka ala ümbritseva piiranguvööndiga, kus on elanike tegevus kitsendatud, mis teeb mõjutatud isikute ringi tunduvalt suremaks.

Antsla vallavanema Avo Kirsbaumi sõnul on omavalitsuste küsimused kaitseministeeriumile ja RKIK-ile edastatud. Harjutusala laiemasse mõjualasse jääks tema sõnul 20 000 inimest ning kohalikud omavalitsused ootavad analüüsi, milline mõju on harjutusvälja laiendamisel kohalike elanike arvule, sissetulekutele ja kinnisvara hinnale. "Kui on fond, mis on 20 000 kuni 30 000 eurot aastas, siis ilmselgelt see kuskilt otsast see eriti palju abiks ei ole," ütles ta.

"Ühtpidi ma saan aru, et seda kõike on vaja teha, aga need tuleks ikkagi kohalikele omavalitsustele ja elanikele ära põhjendada, sest lõpuks on ikkagi omavalitsus kõige lähemal kohalikele elanikele," rääkis Kirsbaum.

Rõuge vallavanem Britt Vahter märkis, et kohalikud omavalitsused ei saa praegu kaasamisega rahul olla, kuna neil pole kinnitust, kuidas protsess edasi kulgeb. "Ootame pikisilmi seda infot, sest alles peale seda on võimalik rääkida leevendusmeetmetest. Me ei saa seda välja käia, sest me ei tea, milline on mõju," ütles ta.