Miinilaskeala pidi algselt jääma Nursipalu viimaseks suureks arenduseks
Võrumaal asuv Nursipalu harjutusväli on püsinud 15 aastat oma piirides ning muutusi on tehtud üksnes harjutusvälja sees. Nelja aasta eest valminud miinilaske harjutusala pidigi jääma Nursipalu viimaseks suuremaks arenduseks, ent sõda Ukrainas ja muutunud ohuhinnang Eestile lõi selle plaani segi.
Nursipalu harjutusala asutati 15 aastat tagasi sõbrapäeval. Seni on see väli toonud endaga kaasa aga mitmeid riigi ja kohaliku kogukonna ebasõbralikke põkkumisi. Viimati veeti vägikaigast harjutusväljale miinilaskeala loomise pärast, mis praeguseks on ühes uute lasketiirude, käsigranaadi heiteala ja uute juurdepääsuteedega valmis.
Just miinilaskeala on oluliselt muutnud senist väljaõpet.
"Varasemalt on olnud vaja käia laskelaagrites, kus lastakse läbi kõik laskeharjutused järjest ilma, et need kinnistuks, ilma, et suudetaks teha vahepeal parandusi kvaliteedis. Nüüd on see olukord drastiliselt muutunud. Laskeharjutusi saab viia läbi selles sageduses nagu nad on vajalikud, et inimene omandaks ka teadmised, mida ta peab omandama," selgitas Kuperjanovi jalaväepataljoni ülem kolonelleitnant Jaan Kessel.
Praegu on Võru Taara linnakus suurusjärgus 300 USA liitlast, kellest osa tegi reedel Nursipalu harjutusalal lahinglaskmisi. Seal oli tähtis roll ka meie ajateenijatel.
"Palusid meie käest kaudtuletoetust selleks, et nende lahinglaskmised oleks reaalsusele lähemal. See on oluline meile, et me saaksime teada, kuidas liitlastega ka sõjaajal koostööd teha. Samamoodi on see ka liitlastele, kes näevad, kuidas meie opereerime," selgitas miinipilduja patarei rühmaülem nooremleitnant Tõnis Kask.
Nüüd, mil Nursipalu ümber on lahvatanud uus vastasseis, küsitakse väga palju, miks ei ole Nursipalu harjutusala laiendamisega alustatud varem ja miks tehakse seda nüüd ülepeakaela kiirustades.
Tõsiasi on see, et nelja aasta eest, kui Nursipalus valmis miinilaske harjutusala, oligi selge teadmine, et Nursipalu jääb selliseks nagu see on, seda rohkem ei puututa. Venemaa agressioon Ukrainas lõi aga need plaanid segi.
Kaitseministeeriumi kaitseplaneerimise asekantsler Tiina Uudeberg ütles, et Nursipalu harjutusala laiendamise vajadus selgus 2021. aasta lõpus, mil koostati uut riigikaitse arengukava ning sai selgeks, et 2. jalaväebrigaad saab muutunud ohuhinnangu tõttu uued relvasüsteemid ja soomukid.
"Kui päris faktiliselt korrektne olla, siis 2021. aasta lõpus läbi nende uute võimearenduste jõudsime tõdemuseni, et meil peab olema tänasega võrreldes rohkem, palju rohkem harjutamise võimalusi. Me loomulikult ei tahtnud hakata varem midagi Nursipalus tegema, kui meil on 100 protsenti kindlus, et seda ka reaalselt soomukite ja liikurite jaoks kasutatakse," rääkis Uudeberg.
Toimetaja: Merili Nael
Allikas: "Aktuaalne kaamera"