Veebruari algul küsis Tallinki juhatuse esimees Paavo Nõgene ELAK-ilt selgitust, kuidas arutati Euroopa Liidu direktiivi, mis paneb suurematele ettevõtetele nõude täita iga aasta ligi tuhanderealine kestlikkuse-teemaline küsimustik. Nõgene kirjutas, et see toob ettevõtetele kümneid tuhandeid eurosid lisakulusid ning kahtles, kas keegi üldse esitatavaid andmeid analüüsima hakkab. Miks laseme jõustuda arutut bürokraatiat, küsis ettevõtte juht.

Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Isamaa erakonnast Raivo E. Tamm vastas esmaspäeval viitega kahele rahanduskomisjoni ning ühele Euroopa Liidu asjade komisjoni istungile. Need kõik toimusid ühel nädalal 2021. aasta detsembris.

Istungite protokollidest selgub, et samadele muredele, mille viitab nüüd Nõgene, juhtis tähelepanu ka rahanduskomisjon. Nimelt ei olnud siis teada, mida kestlikkuse aruandlus endast kujutab, kui palju seal näiteks küsimusi on. Tookord oli komisjoni esimees keskerakondlane Erki Savisaar. Ta tõdes istungil, et selle ebamäärasuse tõttu peaks Euroopa Liidu asjade komisjon riiklikke seisukohti täpsustama, enne kui nendega Euroopa Liitu läbirääkimistele minna.

"Komisjoni hinnangul hägustab ja lahjendab esitatud direktiivi eelnõu tegelikke keskkonna eesmärke, suurendades ettevõtete halduskoormust. Komisjon peab lõpliku seisukoha kujundamiseks ebapiisavaks infot aruandluskohustuse täpsema sisu ja ulatuse kohta," otsustas rahanduskomisjon ükshäälselt.

Selle vaatamata, vaid kolm päeva hiljem, kiitis Euroopa Liidu asjade komisjon valitsuse seisukohad heaks, samuti ühehäälselt. Nendes seisukohtades küll kajastus Eesti mure ebamäärasuse pärast, millele rahanduskomisjon viitas, kuid Euroopa Liidu läbirääkimistel võeti siiski direktiiv 2022. aasta detsembris vastu. Ka seni pole tegelikult selge, milline on kestlikkuse aruandluse täpne maht ning sisu.

Rahandusministeerium selgitas ERR-i päringule vastates, et kestlikkuse aruandluse tegelik maht sõltub standardist, mis tuleb veel Euroopa Liidus kokku leppida. See peaks juhtuma juuni lõpuks.

Savisaare hinnangul riigikogu kiirustas  

Tagantjärele tõdes Savisaar, et muret ei võetud piisavalt kuulda. Endine keskkonnaminister ütles, et Eesti ei ole Euroopa Liidu läbirääkimistel piisavalt häälekas.

"Me ei taha kohe algul minna välja suurte hõigetega ja avaldustega, kuidas miski ei meeldi, et siis pärast astuda mitu sammu tagasi ja leppida kusagil kokku. Sellist taktikat kasutavad paljud lõunapoolsemad liikmesriigid. Eks nad on ka vahel soovitanud seda, et öelge kohe välja, kui mingisugune probleem on, mitte niimoodi, et seal läbirääkimiste lõpujärgul tuleb, et meil on see väike mure ka," rääkis Savisaar.

Savisaar tõdes, et ehk oleks pidanud Euroopa Liidu asjade komisjonile esitama muudatusettepaneku, mida siis oleks pidanud istungil hääletama. Tema hinnangul on riigikogu komisjonid murede püstitamisel liiga leebed, et vältida liigset ajakulu, seadusandluse kehtestamise takerdumist.

"Euroopa ju kiirustab tohutult oma rohekokkuleppega. Kõik seda käsitlevad direktiivid ükskõik mis teemal, tehakse väikse kiirustamisega, ilma põhjalike mõjuanalüüsideta, sisu omamata," rõhutas Savisaar.

Mõlema komisjoni liige reformierakondlane Aivar Sõerd oli kõigil kolmel istungil kohal ning meenutab, et direktiivist tegi põhjaliku ülevaate rahandusministeeriumi ametnik Mirjam Suurekivi.

"Tõepoolest meil tekkisid küsimused ja läksid häirekellad tööle, et kas me oleme ikka õigel teel selle asjaga. Tegigi muret, et kas see toob kaasa tohutu bürokraatia – see oli üks küsimus – siis veel see, et mida nende andmete küsimisega saavutada tahetakse," kirjeldas Sõerd rahanduskomisjoni istungit.

Kuna direktiiv oli ebamäärane, ei olnud rahanduskomisjonil lihtsalt piisavalt infot, et kiita heaks valitsuse positsioon, millega Brüsselisse läbirääkimistele minna, märkis Sõerd. Kuid paar päeva hiljem andis ka Sõerd Euroopa Liidu asjade komisjoni liikmena heakskiidu valitsuse positsioonile.

"Tagantjärele siin mingi error (viga - toim.) on. Ma täpselt ei oskagi öelda. Euroopa Liidu asjade komisjon tookord oleks võinud ka öelda, et rahanduskomisjon andis sellise seisukoha ja me sellele tuginedes ei tohiks [valitsuse positsiooni] heaks kiita. Ju me siis usaldasime," rääkis Sõerd.  

Riigikogu andis heakskiidu põhimõttele, mitte sisule

Sotsiaaldemokraat Riina Sikkut, kes 2021. aasta sügisel ei olnud veel majandus- ja taristuminister, vaid rahanduskomisjoni liige ning Euroopa Liidu asjade komisjoni aseesimees, esitas ka Euroopa Liidu asjade komisjonile rahanduskomisjoni seisukoha. 

"Ega valitsuse seisukohad ei olnud kestlikkuse aruandele kuidagi hurraaga kaasakiitvad. Valitsuse seisukohad olid kriitilised – tõid välja vajaduse halduskoormuse suurenemist vältida," selgitas Sikkut Euroopa Liidu asjade komisjoni otsust. 

Ehk anti põhimõtteline mandaat, et kestlikkuse aruandluse nõude kehtestamist saab valitsus toetada. Seda aruande vormi mustandit, mis nüüdseks on välja töötatud, riigikogu ei toetanud. Seda ei olnud siis isegi olemas.

"Pärast seda, kui see otsus tehti Euroopa tasandil, siis [Euroopa] Komisjon hakkas seda vormi välja töötama. Minu meelest see rahulolematus praegu ei ole mitte põhimõtteliselt selle aruandluskohustuse kui sellisega, vaid selle konkreetse viisiga kuidas seda teha tuleb. Seda nähakse nüüd õigustatult koormavana. See ootus, et halduskoormus ei suureneks, oli minu arust igal pool samasugune"

Küsimusele kas nüüd majandusministrina ei oleks kergem ettevõtjate huvisid kaitsta kui Euroopa Liidu asjade komisjoni aseesimehena oleks olnud direktiivi vastu kriitilisem vastas Sikkut: "Keeruline öelda. Kui oleks tollal see vorm olemas olnud, oleks me teadnud, mis see tulemus on, oleks me muidugi kriitilisemad olnud. Tagantjärele on jube kerge tark olla. Tollal lihtsalt ei olnud seda infot, mille põhjal kriitilisem olla. Selles mõttes olen Aivar Sõerdiga nõus."

Sikkut kinnitas, et keegi ei taha panna ettevõtetele mõttetut halduskoormust: "Iga täiendav kohustus peaks olema selline, milles ka ettevõte näeb väärtust."

Nii Sikkut, Sõerd kui ka Savisaar tõdevad, et riigikogul ei ole piisavalt abijõudu, et sisukalt kõik asjakohased Euroopa Liidu dokumendid läbi töötada. Neid on tihti palju, need on pikad, mõnikord sadade lehekülgede pikkused ning juriidiliselt keeruka keelekasutusega.  

Rahandusministeeriumi ülesandeks jääb nüüd teiste liikmesriikidega kestlikkuse aruandluse tegelikus sisus kokku leppimine. Sellest sõltub kas uus standard tuleb väiksema halduskoormusega kui praegune mustand, mille kohta Paavo Nõgene mure tõstatas.

Lisa: Seitse Eesti seisukohta, millel riigikogu heakskiidu andis.

Eesti valitsuse seisukohad, millele riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjon 2021. aasta septembris heakskiidu andis.

1. Eesti toetab direktiivi eelnõus sätestatud eesmärki tagada piisav avalikkusele kättesaadav teave riskide kohta, mida kestlikkusprobleemid ettevõtetele tekitavad, ning mõju kohta, mida ettevõtted ise inimestele ja keskkonnale avaldavad. Esitatud teave peaks olema võrreldav, usaldusväärne ning kasutajatel peaks olema seda digitehnoloogia abil lihtne leida ja kasutada.

2. Leiame, et kestlikkusaruandluse standardite nõuded peaksid olema proportsionaalsed ega tohiks tekitada ettevõtetele asjatut halduskoormust. Teeme ettepaneku, et kestlikkusaruandlust nõutakse suurettevõtjatelt, kes vastaksid bilansipäeval kõigile kolmele raamatupidamisdirektiivis kehtestatud piirmäära kriteeriumile. Ühtlasi on oluline tagada ka, et väikeste ja keskmise suurusega ettevõtetelt (VKE) nõutava kestlikkusteabe esitamise standardid oleks vastavuses VKE-dele rakenduva halduskoormusega. Ettevõtjate jaoks on oluline võrdne kohtlemine sõltumata ettevõtete rahastusallikatest. Leiame, et neile VKE-dele, kelle väärtpaberid on noteeritud reguleeritud turul, peaks olema kestlikkusteabe esitamine asjakohasel juhul vabatahtlik.

3. Leiame, et ettevõtete aruandluskohustus peaks direktiivis olema reguleeritud võimalikult konkreetselt, terviklikult ja ammendavalt. Toetame kestlikkusaruandluse standardite loomisel põhimõtet, et standardid peavad olema kooskõlas Euroopa Liidu teiste õigusaktidega ning nende loomisel tuleks arvesse võtta olemasolevaid rahvusvaheliselt tunnustatud kestlikkusaruandluse ja raamatupidamisarvestuse põhimõtteid ning raamistikke. Toetame kestlikkusaruandluse ülemaailmselt ühtlustatud lähenemist.

4. Peame oluliseks, et kestlikkusaruandlus ja selle osas tehtav auditi aruandlus oleksid lihtsa ja selge struktuuriga. Loodava Euroopa Liidu kestlikkusaruandluse audiitorkontrolli standardi osas pooldame ühtse rahvusvahelise standardi (eelistatult IFAC International Federation of Accountants) kasutuselevõttu.

5. Ühtse elektroonilise aruandlusvormingu liiga detailne reguleerimine kitsendab äriühingute valikuvõimalusi ning suurendab kasutuselevõtu kulutusi. Peame oluliseks kestlikkusaruandluse masinloetavust, ent see peaks jääma tehnoloogianeutraalseks.  

6. Peame oluliseks üleminekuaja sätestamist nõudele mis tagab, et vandeaudiitoritel ning nende järelevalvel on vajalikul tasemel teoreetilised teadmised valdkondades, mis on olulised kestlikkusaruandlusega seoses kindluse andmiseks.

7. Peame oluliseks, et direktiivi ja selle alusel loodavate otsekohalduvate kestlikkusaruandluse standardite rakendamiskohustuse tähtajad on realistlikult ellu rakendatavad. Kestlikkusaruandluse puhul on tegu fundamentaalselt uue aruandlussuunaga. Selle loomise juures on oluline anda äriühingutele ja liikmesriikidele piisavalt aega, et ehitada üles hästi toimiv, efektiivne ja kulutõhus süsteem.