Viimastel nädalatel on tekitanud kõneainet Eestis tegutsevate pankade suurkasumid. Nii mõnedki poliitikud on pakkunud välja, et pankade kasumeid võiks lisamaksustada.

Kallase sõnul ootab ta ärevusega, millal keegi vastava eelnõu või ettepaneku valitsuse lauale lööb.

"Loomulikult ei saa kedagi keelata olla populistid või õhutada väikest klassiviha enne valimisi. Ja loomulikult on riigil roll nii toetuste kui ka maksude kehtestamisel. Aga me peame ka vaatama, mis me sellega kaasa toome. Kas me ei löö sellega mõra sisse meie investeerimiskeskkonnale, kus nii kui ettevõte hakkab teenima, siis tuleb signaal, et see kasum tuleks ära võtta," ütles Kallas.

"Ma saan aru, et sellised suured kasumid tekitavad inimestes ebaõiglustunnet ja ma kutsun üles ka ettevõtteid vastavalt reageerima, et selle ühiskondliku ebaõiglustundega ikkagi toime tulla, et tagasi anda ühiskonnale, et ei tekiks sellist pinnast kõikvõimalikele ettepanekutele, mis võiksid õiguskindlust ja investeerimiskeskkonda Eestis oluliselt halvendada," lisas ta.

"Ma ei kiida kuidagi head ei ahnust ega liiakasu võtmist, aga me peame ikkagi arvestama ka seda, et meie majanduskeskkond oleks kindel, arvestatav ja siia tuleksid investeeringud ja ettevõtted siit ka oma raha ära ei viiks," ütles Kallas veel.

Ka koos Kallasega valitsuse pressikonverentsil osalenud välisminister Urmas Reinsalu (Isamaa) soovitas teisipäeval Vikerraadio "Valimisstuudio" riigikaitsedebatil pangajuhtidel üks osa kasumist annetada riigikaitsefondi. Neljapäeval Reinsalu seda teemat ei kommenteerinud.

Möödunud aasta suvel positiivseks pöördunud euribori tuules on Eesti viis suuremat panka suutnud oma kasumlikkust ligi kolmandiku kasvatada. Swedbanki, Luminori, SEB, LHV ja Coop panga möödunud aasta kasum oli kokku 566 miljonit eurot.

Mitmed riigid on reageerinud liigkasumi maksustamisega, viimati tuli ettepanekuga välja Leedu.