Sealiha järsk hinnatõus maailmaturul alles jõuab Eesti poelettidele
Sealiha hind on maailmaturul viimase nädalaga järsult kerkinud ning Eesti lihatööstused suhtuvad edasisse murelikult, sest tarbijad on hinnamuutustele väga tundlikud ning konkurents turul karm. Esialgu värske hinnatõus siinsetel poelettidel veel ei kajastu.
Nõo Lihatööstus teatas neljapäeval, et sealiha hind on püstitanud viimase 20 aasta rekordi: tooraine on lühikese ajaga kallinenud ligi 60 protsenti, samas kui toodete hind vaid 10–15 protsenti.
Maks ja Mooritsa ning Wõro kaubamärgiga tooteid valmistava Atria lihatööstuse juht Olle Horm ütles ERR-ile, et värske tooraine hüppeline hinnakasv algas eelmisel nädalal.
"Praegu toimunud hinnatõus meie kulusid ära ei kata, aga kuna konkurents on karm ja tarbijate ostujõud madalapoolne, siis tõenäoliselt lähitulevikus kogu see õudus tarbijani ei jõua. Surve hindadele on tõesti väga suur," tunnistas ta.
Hormi sõnul jälgivad nad olukorda, kuid toimuv on muret tekitav – hinnad tõusevad meeletult ja kiusatus hinda tõsta on suur, kuid lähinädalatel Atria seda kindlasti ei tee.
"Keegi ei oska öelda, kas see on tõusu algus, nii et olukord on ettearvamatu ja ei tea, kuidas hind edasi käitub," nentis Horm. "Meie praegusel hetkel istume ja ootame, mis meid ees ootab. Lihatööstus on madala marginaaliga töömahukas äri, aga lõpmatuseni ei suuda me tooraine hinnatõusu enda kanda võtta."
Ka Rannarootsi lihatööstuse ja Maag Grupi tegevjuht Sven Sooman ütles, et hindade edasist arengut on väga keeruline ennustada.
"Kindlasti pole viimane sealiha hinnatõus veel poelettidele jõudnud," lisas ta.
Soomani sõnul on tarbijad väga hinnatundlikud ning varasemast veelgi suurem osa kliente haarab poelettidelt peamiselt välismaiseid ning odavamaid tooteid ning toidukaupade koguseline ostumaht on vähenenud.
Saaremaa Lihatööstus OÜ juhatuse liige Kristjan Leedo ütles, et kui praegune kiire hinnatõusutendents jätkub, jõuab see tõus kindlasti ka poelettidele.
"Kui kiiresti, see sõltub tootjate ja müüjate vahelistest lepingutest. Tootja seisukohast tuleb seda teha võimalikult kiiresti," lausus ta.
Turule jõuab rohkem ebakvaliteetset toorainet
Nõo Lihatööstuse tegevjuhi Ragnar Loova sõnul toob tooraine järsk hinnatõus paratamatult kaasa ka ebakvaliteetsema tooraine ulatuslikuma kasutamise.
"Inimesed teevad tihti valiku hinna põhjal ja hinnasurve tõttu eelistatakse paraku kuskilt kaugelt sisse veetud või madalama kvaliteediga toitu," sõnas ta.
Leedo ütles samuti, et turul on juba soodsamaid, aga kehvema kvaliteediga tooteid, mis pärinevad riikidest, kus kriisi üleelamiseks on rakendatud töötlevale tööstusele toetusmeetmeid.
Ka Hormi sõnul on näha, et kasvab odavamate tootegruppide müük, tarbija on ärev ja närviline. Siiski pole tema hinnangul lihatoodete märgatavat tarbimislangust senini olnud.
Atria juht tõi välja, et sealiha on põhilistest lihaliikidest viimane tõusja – eelmisel aastal algas kõik veiseliha hüppelisest hinnatõusust, aga kuna Eesti tarbija seda väga palju ei söö, siis see inimesi jalust ei löönud. Järgmisena kerkis praktiliselt üle kahe korra kanaliha, eriti filee hind.
"Kanaliha tarbimine on natuke langenud ja nüüd siis on sealiha viimane suur tõusja. Ja see tõus ei ole veel nii hullusti lõpphindadesse jõudnud, et hakkaks tarbimist mõjutama," lisas Horm.
Sealiha nüüdse hinnatõusu tagamaad on tema sõnul väga pikad ja keerulised: see on seotud maailmaturul toimuvaga, Hiina käitumisega, sealiha ületootmisega, mis varem Euroopa Liidus toimus, vilja hinna hüppeliselt järsu tõusuga seoses Ukraina sõjaga – muutujaid on nii palju, et see kõik on viinud ulatuslikule tooraine hinnatõusule.
Rannarootsi juht märkis, et seakasvatuse sisendid on kallinenud ja kasvatuste mahtusid on seetõttu vähendatud.
"Seakasvatus polnud enam kasumlik, kuna oluliselt kallinesid sööt ehk teravili ning energia," selgitas ta.
Ragnar Loova sõnul ennustatakse sealiha kõrge hinna püsimist pikemaks perioodiks.